Euro hilinemine hoiab välismaksed kallina

"Euro tulekuga peab panga arveldustoode Eestis ja Euroopas olema sama hinnaga. Nii kaua, kuni meil on kroon, kehtib määrus üksnes euromaksete osas," sõnas Eesti Panga arveldusosakonna juhtaja Mihkel Nõmmela.

"Kindlasti ei ole reaalne, et üle riigipiiri minevad maksed hakkavad olema 3-6 krooni. Ma olen sellist interpretatsiooni kuulnud, et kui kohalik arvestussüsteem on SEPAst (Single Euro Payment Area) kiirem, efektiivsem ja parem, siis oleks täiesti loogikavaba seda lõhkuda, näiteks hakata kohalikke makse tõstma. Eriti kui kohalik arveldus on endiselt kroonides," kommenteeris Hansapanga juhatuse esimees Erkki Raasuke.

Nii Balti- ka kui Põhjamaade jaoks on see suuresti pseudoteema, kuna on vähe riike, kes on suutnud nii efektiivse mudeli rakendada, rääkis Raasuke.

Alates ELiga liitumisest saab kasutada kordades odavamat EU-makset, mis eeldab tehinguid eurodes ning täpseid rekvisiite. Praegu moodustavad EU-maksed Nõmmela hinnangul ligikaudu vaid 30 protsenti kõikidest eurotsooni maksetest. Sisuliselt võiks see number olla 100 protsenti.

Eesti Panga statistika järgi tehakse Eestis ühes kuus umbes 55 000 eurotsooni makset. Kui arvestada, et 30 protsenti neist on EU-maksed, siis euromaksete tegijad käivad ühes kuus teenustasu eest välja umbes 12 miljonit rohkem kui seda oleks EU-makse eest.

"See on turu aeglases arengus kinni, miks ei tehta rohkem euromakseid, miks endiselt kasutatakse vana formaati. Need, kes tahavad oma raha lugeda, saavad ka praegu hästi oma raha liiklust korraldada," kommenteeris Raasuke.

"Teenustasu saavad endale pangad ja nende partnerid katmaks kulusid, mis lähevad rekvisiitide töötlemiseks täisautomaatseks," sõnas Nõmmela.

Nõmmela sõnul planeeriti odavamate rekvisiitide, näiteks IBANi (International Bank Account Number), propageerimist 2007. aasta paiku, kui euro pidi tulema. "Nüüd aga lükkub see tõenäoliselt aasta võrra edasi, kui euro peaks tulema 2008. aastal," kommenteeris Nõmmela.