Toskaana päikese all

Nimi ei ole juhuslik - toidud on tõepoolest just sellest Itaalia piirkonnast, tehtud Toskaana moodi. Kui eelmisel kevadel tahtsin Torinost kaasa osta Itaalia kokaraamatu, siis naerdi mind peaaegu et välja: sellist asja nagu Itaalia köök ja Itaalia kokaraamat ei ole olemas. Ja kui olekski, siis oleks see nii pealiskaudne, et seda poleks mõtet osta. On Piemonte köök ja on Liguuria köök ja on Toskaana köök. Ja niimoodi edasi, üle kogu Itaalia. Ei mingit integratsiooni, igas maakonnas omad kombed, kuidas miskit rooga tegema peab.

Aprilli lõpus avatud Toscana ehk Toskaana restoran pakub Itaalia roogasid just Toskaana moel: kui toorsink ja melon, siis just Toskaana sink. Meloniga oli natuke kehvasti, see oleks võinud magusam ja mahlakam olla, kõik muu oli ääretult maitsev. Nii "keedetud vee" ehk aqua panna nimeline supp, traditsiooniline Toskaana roog (milles lihtsat keeduvett oli küll kõige vähem, on hoopis krõmpsud köögiviljad, saiaviil, muna ja juust), kui Sienna moodi tehtud hanerind (kastanikastme ja -täidisega), aga ka paprikakastmes gnocci'd ehk väikesed kartuliklimbid juustu ja metssea singiga. Ja panna cotta toredate kastmetega.

Ja mis veel - kõiki veine sai ka klaasikaupa. Iga roa juurde oli märgitud, mis vein sellega kõige paremini sobib ja keegi ei ole sunnitud seda veini terve pudeli tellima. See tundus esimesel hetkel uskumatu - kuidas siis nii, et siin restoranis on äkki kõiki veine võimalik pudelist klaasikaupa välja kallata, kui suuremas osas meie söögikohtadest on väiksemate võimetega veinijoojatele ainult üks, enamasti odavamat sorti vein ette nähtud! Liiga ilus, et olla tõsi. Ega päris tõsi olnudki, mõni vein oli otsa saanud. Ehk on siiski mõõdukaid alkoholitarbijaid Eestis rohkem, kui statistika lubab? Et jõudsid ka 15 cl kaupa uue restorani planeeritud veiniläbimüüki ületada? Igatahes oskas ettekandja puuduvate veinide asemel teisi variante soovitada küll ja hane juurde pakutu oli absoluutselt oivaline.

Pärast pikki kannatusi kehvades ja poolkehvades söögikohtades oleksin otsekui restoranikriitikute paradiisi jõudnud - suurepärased toidud, oivaline veinivalik, mugav terrassimööbel, korralik teenindus. Et mitte õnnest peapööritust saada, peaks pisut kritiseerima restorani sisekujundust - põhjamaiselt napp on see sooja Toskaana köögiga söögikoht. Võib-olla on omanikel veel plaane, alles jõuti valmis maalida itaaliakeelsed toiduretseptid esiku seinale. Veiniriiulid annavad ruumile küll jumet, aga midagi sellist tahaks veel, mis päris-Toskaana söögikohad nii hubaseks teeb.