Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Munatootja peab sööda ise kasvatama
"Teeme selle jutuajamise kiiresti telefoni teel, ilm on ilus, pole siin aega midagi niisama istuda ja jutustada," kostab telefonis OÜ Sanlind juhatuse liikme Andres Puksovi hääl.
Mees ise on samal ajal põllul kombainiroolis. Nii see lugu valmiski - meie fotograafiga põlluveerel ja intervjueeritav uue Claas kombainiga viljapõllul haake tehes ja aeg-ajalt täitunud punkrist teri traktori haagisesse puistates.
Puksov suhtub ajakirjandusse vähemalt jutuajamise alguses kaunis skeptiliselt. "Ma olen selles suhtes ebausklik - täna, kui meil hästi läheb, kiidate, aga homme, kui on näiteks mingi linnugripi või salmonelloosi kahtlus õhus, tambitakse sind maapõhja," ütleb ta. "Ega meie edu on ka hootine, tavalistel aastatel on meie kasum ikka kolme miljoni krooni kandis olnud, nüüd eelmisel aastal jah tuli oma kuus ja pool miljonit ära." Ka ettevõtte müügitulu kasvas 2005. aastal 17 miljoni kroonini 2004. aasta 10 miljoniga võrreldes.
Sanlind on üks Eestimaa neljast suuremast munatootjast. Puksov selgitab, et tihedas konkurentsis aitab ellu jääda vaid see, et munakanadele vajaminev sööt toodetakse algusest lõpuni ise.
"Eks varasematel aastatel saigi mitmele munatootjale saatuslikuks tõsiasi, et kallist sööta osteti sisse ning see pani edukale majandamisele põntsu," nendib ta.
Praegu on ettevõtte farmides ühtekokku 80 000 munakana. Tibud ostetakse Soomest.
Oma munatoodangu - umbes 20 miljonit muna aastas - müüb Sanlind täielikult Eesti kaubanduskettidele: Rimi, ETK jt. Müügikanalina kasutatakse koos OÜga Viru Muna Peri põllumajandusühistut. Ettevõte on keskendunud ainult munatoodangule, sest linnuliha tootmisega kaasneksid määratult suuremad nõudmised, oleks tarvis oma tapamaja jne.
Kui varem sai munemise lõpetanud kanad müüa poodidele supikanaks, siis tänapäeval ei taha supikana enam keegi.
"Viimase partii viisime Väike-Maarja loomsete jäätmete käitlemise tehasesse," märgib Puksov. "Seega tuleb meil peale maksta, et nendest kanadest lahti saada."
Turusituatsiooni muudab kodumaise munatootja jaoks keeruliseks asjaolu, et kauplused kubisevad Saksamaa, Poola ja Leedu odavatest munadest.
"Kuna seal on toodang nii suuremahuline, siis kipub neil kaup käest ära minema ning munad saadetakse meile üliodavalt, lausa dumpinguhinnaga," selgitab Andres Puksov. "See ongi nende strateegia, odava hinnaga kohalikul tootjal jalad alt lüüa ja sel moel endale turg vabaks teha."