Miljardid Liibanoni ülesehitamisse

Suur osa Liibanonist on taas varemetes. Sõda, milles Iisrael ründas Lõuna-Liibanoni, kus eesmärgiks oli šiiitide sõjalise organisatsiooni Hizbollah' hävitamine, kestis ainult 34 päeva. Eesmärk jäi täitmata, sest Hizbollah tegutseb edasi, kuid see-eest andis sõda ränga hoobi nii Liibanoni kui ka Iisraeli majandusele.

Stockholmi saabunud Liibanoni peaminister Fouad Siniora taotles esimese nelja kuu hädaabiks 6 miljardit krooni. Ta ei pidanud pettuma, sest 50 riigi ja tosina rahvusvahelise organisatsiooni esindajad lubasid pea kaks korda rohkem ehk 11,3 miljardit. Kuid Liibanoni rahandusministri esialgsete arvestuste kohaselt nõuab kõigi sõjapurustuste kõrvaldamine kuni 180 miljardit krooni. Selle raha leidmiseks tuleb detsembris kokku uus rahvusvaheline konverents.

Liibanoni ülesehituses kavatseb osaleda ka Eesti, ütles Marika Post Eesti välisministeeriumi pressitalitusest. Kohe, kui Liibanon on koostanud oma esmaste vajaduste nimekirja, paneb välisministeerium selle tutvumiseks oma kodulehele välja, selgitas ta.

Liibanoni parlamendi esimees Nabih Berri süüdistab Iisraeli Liibanoni majanduse õõnestamises. Iisrael jätkab Hizbollah' vastu tegutsemise ettekäändel Liibanoni sadamate ja lennuväljade blokeerimist. Berri sõnul peletab see eemale investoreid, kes praeguse naftabuumi ajal on huvitatud sinna investeerimisest. Berri on saatnud araabia riikide valitsustele kirja, kus ta palub nende riikide laevadel ja lennukitel murda Iisraeli seadusetu blokaadi.

Liibanon on väga keerulise ajalooga riik, kus ristuvad paljude riikide huvid. Liibanoni rajasid sadakond aastat tagasi prantslased, kelle sooviks oli tekitada Lähis-Itta kristlaste riik. Tegeliku iseseisvuse sai Liibanon pärast Teist maailmasõda nagu Iisraelgi.

1969. a sundis araabia maailmas mõjukas Egiptuse president Gamal Abdel Nasser Liibanoni loovutama lõunaosa Palestiina Vabastusorganisatsioonile (PVO), et see saaks rünnata sealt Iisraeli. Nii muutus Lõuna-Liibanon sisuliselt Palestiina riigiks.

1975. a vallandas Süüria, mis pidas Liibanoni oma provintsiks, seal kodusõja. Lootuses, et Süüria hoiab PVO kontrolli all, lubas Iisrael tal suure osa Liibanonist okupeerida. Kuid 1982. aastal ajas Iisrael Süüria Lõuna-Liibanonist välja ja kehtestas seal oma marionettrežiimi. PVO põgenes Tuneesiasse ja asemele tuli šiiitide Hizbollah.

Viimaste aastate areng oli Liibanonis rahumeelne ja miljardär Rafiq Hariri eestvõttel ehitati see uuesti õitsvaks riigiks. Paraku mõrvasid süürlased ta eelmisel aastal. Ja kui tänavu suvel võtsid Hizbollah' võitlejad kaks Iisraeli sõdurit pantvangi, kasutas Iisrael seda ettekäändena Liibanoni tungimiseks, mis nüüd on taas varemetes.

Sõda läks ka Iisraelile väga kalliks maksma. Israel Projecti andmeil oli riigi majanduse otsene kahju 19,2 miljardit krooni. Põhja-Iisraelis, kuhu sõja ajal lasti ligi 4000 raketti, oli suletud 630 tootmisettevõtet. Kaitsejõudude kulud kasvasid samal ajal 64 miljardi kroonini.

Sõja tulemus on pälvinud Iisraelis hävitavat kriitikat. Küsitakse, et kuidas on võimalik, et Lähis-Ida võimsaim armee ei suutnud umbes 1500 Hizbollah' võitleja vastu midagi korda saata.

Iisraeli reservsõjaväelaste ühendus nõuab riikliku uurimiskomisjoni loomist ning peaministri, kaitseministri ja sõjaväe ülemjuhataja tagasiastumist.