Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Võidusõitjast korraldajaks
Vahe on vaid selles, et esimesel on lõhkeainepakk seotud ümber kõhu ja teine sõidab selle otsas (bensiinipaak). Noh, teise erinevusena võiks nimetada, et autosportlasi lastakse ka lennukisse - veel…
Tegelikult on sissejuhatuseks pakutud väide selgelt liialdatud - fanaatilised pole üksi piloodid, vaid ka võistluste korraldajad ning kohtunikud/ametnikud, kes ürituste läbiviimisega seotud. Kereautode poolelt on meil peetavate võistluste kuninglikuks võistlusklassiks Baltic GT, mis rahva seas tuntud ka vabaklassi nime all. Üks selle võistlusklassi visiitkaarte ja tiitliküsijaid on Tõnu Soomeri ja Erki Piirsalu taga seisev SMR Motorsport.
Eesti ringraja arengut on pikka aega pärssinud kaks tegurit - korraliku ringraja puudumine ja võimekate võistluste korraldajate nappus.
Mitu aastat järjest on kastaneid tulest välja toonud ning hooaja esindusüritusi korraldanud Saksa Auto AMK, kuid kaht või kolme sarnasel tasemel sooritust aastas ühelt seltskonnalt nõuda oleks ilmne liialdus. Äriühingud luuakse enamasti kasumi teenimise eesmärgil, mitte kõigi vahendite laiali puistamiseks.
Tegelikult pandi SMR Motorsport sisuliselt sunnitud valiku ette.
Eelmisel aastal osales Tõnu Soomer Nordic SuperCari etapil Rootsis.
Auto ettevalmistuse kvaliteet ja piloodi kiirus avaldasid kohalikele muljet ja nii sündis otse raja veeres mõte võimalikust koostööst ja sarjade ühendamisest. 2005. a lõppedes kogus idee veelgi rohkem tuult purjedesse ja hooajaks 2006 lepiti kokku Baltic GT ja Nordic SuperCari vahel kaks vahetusetappi - esimene juuni alguses Norras Rudskogenis ning teine augusti esimesel nädalavahetusel Pärnus.
Pärast tehnilistel põhjustel vahetusetapist loobunud Kalle Sarlini, Rain Pilve ja Mindaugas Dainauskase äraütlemist leidsid Tõnu Soomer ja Erki Piirsalu end Baltic GT esindajatena Norras startimas vaid kahekesi.
Ometi kinnitasid põhjamaalased oma vastukülaskäigu tahet ja Eesti etapp püsis nende võistluskalendris sees. Kodus oli seis aga üsna kurb - üks senistest korraldajatest oli tegevuse lõpetanud ning augustikuusse planeeritud etapp seega korraldajata.
Et antud sõna pidada, pidi SMR koos oma toetajatega võidusõidu kõrval avastama veel sootuks uue stiihia - võistluse enda korralduse!
SMRi ja tema partnerite toetusel sai üritus siiski teoks - isegi sellisel määral, et Saksa Auto AMK on endale saanud väärilise konkurendi. PUMA Racing Weekendi ladus korraldus üllatas ka sellise asjade käiguga harjunud rootslasi - eriti imponeeris kodanikele võistlejatele ettenähtud prii autosaun.
Korralduses oli tähelepanu pööratud ka pisiasjadele, näiteks improviseeritud liivarand, lastetelk ning tasuta jagatav jäätis või koos Caterpillariga korraldatud ekskavaatorite/tõstukite vigursõiduvõistlus.
Kõik oli tehtud selleks, et ka need, kes ringrajafriigid pole, end hästi tunneksid. Pingeline, vaid kuu kestnud korraldus andis end tunda küll meeskonna tulemustes, kuid ürituse põhieesmärgi see täitis.
Sarnane üritus toimub ka järgmisel hooajal ja ligi 500-1000hobujõulised ringrajamonstrumid saavad varsti pigem reegliks kui ühekordseks kurioosumiks.
Aga see ongi eesmärk - veelgi parem show ja pikk stardirivi - niimoodi tekib ka nõuetekohane ringrada otsekui iseenesest…
Fotod: Kristo Kiviorg
Autor: Kaido Soorsk