Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Toidutööstuse sektor on pankade jaoks oluline rahastamisvaldkond
Pankade jaoks on toiduainetööstuse finantseerimine oluline valdkond, sest mullu moodustas toidutööstuse toodangu maht töötleva tööstuse kogumahust 18%.
Kuigi toiduainetööstuse ettevõtete finantseerimine ei erine põhimõtteliselt muude sektorite finantseerimisest - rahastamisotsuse aluseks on alati ettevõtte finantsseis, teenitav rahavoog, kavandatavast investeeringust saavutatav efekt ning pakutavad tagatised - võtame arvesse haru spetsiifilisi omadusi.
Toiduainetööstuses valitseva ülitiheda konkurentsi tingimustes tuleb peale eelnevate aastate finantsnäitajate analüüsimise hinnata ka ettevõtte potentsiaali jätkusuutlikuks arenguks. Näiteks, kas tehtavad investeeringud parandavad ettevõtte positsiooni turul, kas suureneva finantskohustuse teenindamine ei "tõmba hinge kinni", kas konkurentide võimalikud vastukäigud võivad kaotada investeeringust tuleneva positiivse efekti.
Statistikaameti andmetel investeeriti aastatel 2002-2004 toiduainetööstusesse ligi 2,7 miljardit krooni. Suurimas ulatuses on investeeritud masinate ja seadmete soetamisse (49%) ning hoonete ja rajatiste rekonstrueerimisse (34,5%). Eesti toiduainetööstuse investeeringud põhivarasse olid 2005. aastal jooksevhindades 1,062 miljardit krooni.
Esimene laine oli tööstuste vastavusse viimine euronõuetega, järgnes seadmepargi moderniseerimine. Viimase eesmärk oli muuta tootmisprotsess efektiivsemaks - vähendada inimtööjõu osakaalu, maksimeerida tooraine kasutamist, kiirendada tootmisprotsessi ja vähendada energiakulusid ning rahuldada Eesti tarbijate kasvavat "janu" uute toodete järele.
Tööstuste investeeringud, kodumaise tooraine kallinemine ning tööjõukulude ja energia hüppeline hinnatõus muudavad kodumaised tooted poeletil imporditud toiduainetest kallimaks. Lõunanaabrite ja Kesk-Euroopa konkurentide pealetung toob meile laia valiku odavamat toidukaupa.
Kas Eesti toiduainetööstused suudavad säilitada kohalike toiduainete head kvaliteeti ning "kodust maitset"? Kas kasvavate finantskohustuste teenindamiseks vajalik ratsionaalsus tooraine kasutamises, optimaalne tootesortiment ning nišitoodete vähendamine säilitab Eesti toiduainete senised erinevused imporditud toodete ees? Kas jaekettide üha suurenev surve väljamüügihindadele ja logistikale jätab alles tööstuste investeerimisvõime?
Lähiaastatel on toiduainetööstuste investeeringud tootmisprotsesside edasiseks automatiseerimiseks ning energiakulude alandamiseks kindlasti suurenemas. Peale selle suurenevad investeeringud tootearendusesse ning turundusse.
Oluline on kinnistada kodumaiste brändide edumaad tarbijate meeltes ning otsida võimalusi toiduainetööstuse toodangu ekspordiks. Selles vallas on kindlasti jätkumas krediidiasutuste koostöö riigiabi vahendavate organisatsioonidega ning erialaliitudega.
Autor: Märt Helmja