Valitsejaportreed meistriteostest koopiateni

Ajaloo- ja kunstihuvilised võivad Kadriorus näha näitust, mis esitleb suurt portreede galeriid, kus on üleval pea kõigi Vene keisrite ja keisrinnade portreed, kes on olnud ka Eesti alade valitsejad, alates Peeter Ist kuni Nikolai IIni.

Pildid ja kujud suurtest paraadportreedest miniatuurideni, tuntud kunstnike unikaalsetest teostest kuni tundmatute meistrite humoorikalt küündimatute koopiateni ja Weizenbergi marmorskulptuuridest portselanmedaljonini pärinevad Eesti muuseumide kogudest, selgitab näituse üks kuraatoreid Aleksandra Murre.

Loomulikult ei poseerinud ükski valitseja igale soovijale, vaid olid teatud kunstnikud, kes said ülikut natuurist maalida. Ja kui portree tsaarile meeldis, kuulutati see originaaliks, mille järgi valmistati graafilisi lehti ja millest provintsikunstnikud koopiaid tegid. Kui oli mitu tunnustatud originaali, said kopistid nende detaile omavahel segades uusi "originaale" luua. Moodustavad ju provintsiaalsete valitsejaportreede enamiku just koopiad, mida tehtigi nende väheste valitseja enda poolt välja valitud originaalide järgi ja tiražeeriti arvukate ametiasutuste jaoks.

Valitsejaportree oli ühest küljest kohustus ja lojaalsuse näitaja, kuid võis tähendada ka erilisi teeneid või tähistada olulisi sündmusi.

Näitusel saab näha unikaalset Mustpeade vennaskonnale kuulunud Romanovite dünastia alusepanija tsaar Mihhail Fjodorovitši originaalportreed, mille tundmatu Lääne-Euroopa kunstnik on maalinud aastail 1638-1639 ja mille järgi tehtud koopia asub Moskvas Tretjakovi galeriis, selgitab kuraator.

Peeter I oli karismaatiline isiksus, tema portreid eksponeeriti hilisemategi valitsejate ajal ja seepärast leidub neid ka Eestimaal arvukalt.

Valik väga ainulaadseid 18. sajandi valitsejaportreid on pärit Narva muuseumi kogudest, mis asusid kunagi Peeter I majas, millest Katariina I tegi muuseumi juba 1727. aastal. Silmarõõmu pakuvad kindlasti ka kolme kaunitari - Nikolai I tütarde portreed. Nagu jutustab Aleksandra Murre, on originaalide autoriks šoti maalija Christina Robertson ja portreed kaunistasid Kadrioru lossi seinu juba alates 1862. aastast.

Näitusega kaasneb ka Laupäevaakadeemia, mille loenguis kunstiteadlased tutvustavad vene valitsejaid ja nendega seotud kunstielu. Iga kuu esimesel reedel kell 16 teeb Jüri Kuuskemaa linnarahvale ekskursioone, milles räägib keisritest ja keisrinnadest, kes Venemaad valitsesid ja Eestimaad külastasid.

Autor: Tiina Kolk