Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Erakondade rahastamine on ettevõtjale tuletistehing
Finantsturgudel kasutatakse laialdaselt tulevikutehin-guid, millest tuntuimad on optsioonid. Optsioon on õigus osta/müüa vara kindlal kuupäeval kindla hinnaga. Kuna selle ostja paneb mängu suhteliselt väikese summa (optsioonipreemia), aga edu korral on võit mitu korda suurem, nimetatakse neid tuletistehinguteks.
Erakondade rahastamisega on täpselt sama lugu. Ärimees toetab erakonda x tuhande, äärmisel juhul mõne miljoni krooniga. Nagu võib lugeda tänase ja eilse Äripäeva kaanelugudest, tagavad poliitilised optsioonid ettevõtja firmadele sadadesse miljonitesse, teinekord koguni miljarditesse kroonidesse ulatuvaid tellimusi või garanteeritud rahavoogusid. Targemad ärimehed maandavad riske ehk toetavad kõiki suuremaid erakondi. Tegelikult pole sel sügavat mõtet, sest erinevalt finantsoptsioonist ei ole poliitilistel optsioonidel reeglina väärtuspäeva ehk kuupäeva, mil optsioonid realiseeritakse. Demokraatlikus riigis pääsevad suuremad parteid varem või hiljem võimule.
Tuletistehingutega on aga oht, et optsioonide väljakirjutajale võib ebasobivate asjaolude kokkulangemine tuua kaasa katastroofilisi tagajärgi. Kümmekond aastat tagasi kukkus äpardunud tulevikutehingute tõttu Suurbritannia üks vanemaid kommertspanku Barings Bank.
Selliste ebaõnnestumiste vastu aitab ainuvõim kohalikus omavalitsuses. Segavate faktorite ilmnedes võib konkursi tulemused lihtsalt tühistada ja korraldada uue. Riigi tasemel see nii lihtne pole, sest ühe partei valitsus on tänases Eestis vähetõenäoline ja optsioonide realiseerimine võrdlemisi keerukas. Aga kindlasti mitte võimatu. Mulle tundub, et ka Eesti Raudtee taasriigistamine börsile viimise asemel on taas ühe poliitilise optsiooni realiseerimine.