Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Lihtsa sisu ja hea asukohaga kalabaar
Baari menüüd ei ole põhjust mõõta restorani standardi järgi, see on nagunii kiirem ja lihtsam.
Kalabaarist saab kalaroogasid, ühtegi lihatoitu menüüs ei ole (mõni mitte-kala ehk taimetoit siiski on).
Alustasime angerjasalatist: angerjasalat rucola-salati, peedilehtede, hernevõrsete ja valge veini-ürdikastmega.
Kõik komponendid olid olemas, ainult nimeks oleks pidanud olema roheline salat angerjaga.
Need neli-viis väikest angerjatükikest (mis olid küll päris maitsvad) ei ole piisav kogus roale nime andmiseks. Peedilehed ja hernevõrsed olid küll vahvad lisandid.
Siis tahtsime muidugi pelmeene - menüüs üldse kolm sooja rooga ongi, käsitsi valmistatud majapelmeenid lõhe-mousse'i, punase kalamarja ja hapukoorega tundusid kõige isuäratavamad.
Aga palun väga - majapelmeene ei olnud. Nii et kolmandik sooja toidu menüüst oli puhas bluff! Sinimerekarpe ei tahtnud, jäid üle tsaari tatrajahupliinid suitsutatud lõhefilee, punase kalamarja, murulaugu ja jõevähisaba tartariga.
Kõik oli nii nagu kirjas ja korraliku kvaliteediga, maitses küll.
Kalabaaris saab ka sushit ja sashimit, ainult et kohapeal neid vist ei tehta. Või kui tehakse, siis varakult valmis - esimene värskus oli läinud, norileht oli oma krõbeduse kaotanud.
Jõudsimegi magustoiduni: kalabaari juustukook valge šokolaadiga oli kõige parem kook, mida ma viimasel aastal söönud olen. Kerge, peaaegu et juustu- ehk kohupiimavorm, külm, mahlakas - kõik, mida iganes kiituseks välja oskan mõelda. Võib-olla oleks kohupiimakook siiski parem nimi olnud, aga maitset see ei muuda.
Veinipudeleid on riiulil palju, aga jälle - klaasiga raatsitakse neist ainult väikest osa pakkuda. Viis-kuus valget ja sama palju punaseid pole just vähe, kui võrrelda tavarestoraniga, aga Wine'i nimelises kohas eeldaks rohkemat.
Osaliselt kompenseeris veinivalikut värske kurgi ribadega maitsestatud lauavesi, mis ei maksnud midagi- nii lahkeid söögikohti, kes vee eest raha ei taha, saab meil ühe käe sõrmedel üles lugeda.
Ja veel midagi head - kala-veinibaaris ei tohi suitsetada, nii et õhk on puhas ja saab vabalt hingata.
Sisekujundus on kalakohas napp, paar maali annavad tagasihoidlikule taustale värvilaike.
Kujunduse parim osa on suured aknad või õigupoolest klaasist seinad, see annab avarust ja kergust ning võimaluse tänaval kõndivaid inimesi jälgida.
Teenindus oli aeglasevõitu, aga ega meil kiiret polnudki, saime diivanil mõnuleda ja aknast vihmasadu vaadata.