Külluslikult ülevõtmisi

Mis firma on järgmine? See küsimus püsib investorite, kauplejate ja investeerimispankurite huulil ajal, mil ülevõtmis- ja ühinemisteateid tuleb riburada.

Mõned ütlevad, et tarbimisele suunatud firmad, terviseteenuseid pakkuvad firmad, kasiinofirmad ja tehnoloogiafirmad võivad olla järgmised ülevõtukandidaadid. Konkreetsemalt nimetavad mõned turuosalised Sprint Nextelit ja Hilton Hotelsit, samuti ehitusfirmasid Lennar, Ryland Group ja D.R. Horton. Investeerimisfirmad tiirlevad ka ServiceMasteri ümber. Teised keskenduvad firmadele, millel on hea rahakäive ja suur osalus firma juhtkonna käes, või ka nendele firmadele, millel on vanemad juhid, kes oma ea tõttu võivad olla valmis oma osalust müüma, kirjutas Wall Street Journal.

Sel aastal on olnud juba nii palju tehinguid, et paistab, nagu võiks iga firma olla ülevõtukandidaat. Sellisteks kandidaatideks on olnud ettevõtted isegi sektorites, mis minevikus ei ole olnud väga ühinemislembesed, ja firmad, millel on küll stabiilne rahakäive, kuid viletsad kasvuväljavaated. "Tehingud paistavad sünnitavat üha uusi tehinguid," ütles Crédit Suisse'i direktor Sam Schwartz. "Investeerimisfirmad, mis on firmasid ostnud, hakkavad varsti mõtlema oma investeeringute müügile. Viimast tehakse kas aktsiate avaliku pakkumise või ühinemiste ja ülevõtmiste teel seni, kuni finantsturud püsivad aktiivsed."

Kuid investorid ei peaks laskma ennast võimalikest ülevõtmistest hullutada. Neid pole mitte ainult raske ennustada, vaid ka nende tulusus on vähenenud. Keskmine preemia, mida tänavu firmade ülevõtmisel on aktsia kohta makstud, ulatub 17 protsendini, võrrelduna näiteks 26 protsendiga 2000. aastal. Mõne analüütiku arvates näitab ülevõtmishindade tasandumine, et aktsiahinnad on õiglastel tasemetel, vaatamata nende hiljutistele rekorditele. Mina aga arvan, et hinnad on juba piisavalt kõrgel ja investorid ei suuda lihtsalt lõputult firmade eest üle maksta.

Mõned aktsiate lühikeseks müüjad - ehk investorid, kes panustavad aktsiahindade langusele - on muutunud ettevaatlikuks. Nad ei julge teha suuri tehinguid isegi nõrkade kasvuväljavaadetega aktsiates, kartes kaotada oma panused kohe, kui levib kuulujutt võimalikust ülevõtmisest. Selline ettevaatlikkus toetab aktsiahindade ülespoole liikumist. Investorid jätkavad aga investeerimisfirmade toetamist rahaga ja viimased ostavad firmasid lootuses need hiljem kasumiga edasi müüa.

See lubab oletada, et mitme ülevõtmise puhul on tegu finantsinvesteeringuga, mitte strateegilise käiguga. Ja see vähendab nende õnnestumise tõenäosust. Pankurid, kes ütlevad, et hästi tuntud ning tarbijale suunatud firmad saavad rohkem ülevõtmispakkumisi, märgivad, et nende firmade aktsiad on viimasel ajal kinnisvarasektori probleemide tõttu nõrgalt esinenud.

Mõned investeerimispangad keskenduvad tugeva kaubamärgi, hea rahakäibe ja väärtusliku kinnisvaraga firmadele. Kogu USA firmade ülevõtmiste maht jääb siiamaani 1 protsendiga alla eelmise aasta tasemele. Investeerimisfirmade tehtud ülevõtmised on aga kolmekordistunud. Üle 40 protsendi ülevõtmistest koguväärtusega 1,28 triljonit dollarit ehk 15,3 triljonit krooni on teinud investeerimisfirmad.

Mullu oli investeerimisfirmade osakaal 24 protsenti. Viis kuuest suurimast ülevõtmisest USAs tegid investeerimisfirmad. Mõningaid firmasid, mida varem peeti liiga suurteks, et tavalised investeerimisfirmad neist läbi hammustaks, loetakse nüüd sobilikeks ülevõtukandidaatideks, sest investeerimisfirmad on kasvanud. Nende seas on näiteks Sprint Nextel, mille aktsia on tänavu kukkunud 12 protsenti, kuid mille turuväärtus ulatub ikkagi 58 miljardi dollarini ehk 695 miljardi kroonini.

Veel kuuluvad sellesse nimekirja Hilton Hotels ja Avis Budget Group. Nende firmade aktsiad on viimastel kuudel järsult tõusnud, mis võib olla tingitud just ülevõtmispakkumiste ootusest.

Viimasel ajal on tuntud elavat huvi boonuste vastu, mida investeerimisfirmade töötajad saavad nii Euroopas kui ka Ameerikas, kirjutas Financial Times.

Huvitav on vaadata, mida boonused ütlevad meile sektorite kohta. Peamised valdkonnad, kus suuri boonuseid teenitakse, on ühinemised ja ülevõtmised, võlakirjade ja aktsiate tuletisinstrumendid, toorainesektor ja personaalne varahaldus. Kõige igavamad sektorid on rahaturuinstrumendid ja tavaline võlakirjade väljalaskmine.

Peamiseks tegevuskohaks on tänavu Euroopa, kus investeerimisfirmade töötajad teenivad ülevõtmiste ja ühinemiste eest suuremaid boonuseid kui nende USA ametivennad. Ülevõtmiste ja ühinemiste koha pealt on kaks olulisemat sektorit olnud pangandussektor ja telekomisektor.

Sektorid on samad, mis 2000. aastalgi, kuid vastupidises järjekorras. Ja kes mäletab, mida tõi kaasa 2000. aasta, võib näha ette ka seekordse ühinemiste ja ülevõtmiste buumi kurba lõppu.

Paistab, et 2000. aastast saadud haavad on siiski paranenud ja õppetunnid unustatud. Seekordsel buumil on aga üks oluline erinevus. Kui 2000. aastal maksti suure osa tehingute eest firmade aktsiatega, siis tänavu on neli viiendikku tehingutest rahas.

Ka teevad palju tehinguid investeerimisfirmad. See tekitab palju võimendusega laene, mis tähendab, et ostetava firma rahakäibest tasutakse firma ostmiseks võetud laenu eest.

Ka tooraine ja personaalpangandus on seotud ülevõtmiste ja ühinemistega. Kõrged toorainehinnad on kutsunud esile ühinemiste laine kaevandussektoris. Raha on nendel, kes on müünud osalused, samuti Lähis-Ida ja Aasia (nafta)magnaatidel. Sama on toimunud ka personaalses varahalduses.

Üldiselt ennustatakse investeerimisfirmade aktiivsuse kahanemist. Praegu on sellist stsenaariumit aga vara lubada, sest tundmatuid on selles võrrandis veel palju.