Miks jagatakse õnge asemel kala?

Mina olen üks neist õnnelikest, kes sai eelmisel nädalal linnalt kingituse - mälupulga. Rohkem kui säravat vidinat peos hoida, tahaksin ma näha rõõmsaid ja rahulolevaid õpetajaid klassi ees tundi andmas.

Mul ei ole midagi mälupulkade vastu, aga ometi tunnen, et tulevastele elluastujatele jagatakse õnge asemel tagantjärele hoopis kala. Linna prioriteediks ei peaks olema mälupulkade jagamine, vaid hariduse kvaliteet, et kõik abituriendid leiaksid pärast lõpetamist tasuva töökoha ning suudaksid endale ise 100kroonise infotalletaja osta.

Selleks, et laps - kooli toodang - oleks õnnelik, ei ole vaja mälupulka, vaid toetavat ja sõbralikku õpetajat. Et abituriendil oleks nii faktiteadmisi kui ka emotsionaalset intelligentsust, on koolides tarvis interneti ja arvuti asemel rohkem personaalset lähenemist rakendada.

Juba aastaid räägitakse, kuidas on vaja rohkem noori õpetajaid, regulaarseid koolitusi ning paindlikumat õppekava, aga ikka pole midagi suuremat ette võetud. Isegi valimistel ei anta enam sellesisulisi lubadusi.

Õpetaja töö on raske. Klassi ees peab olema vaimukas, autoriteetne, tark, sõnaosav ning ka mõistev. Õpilaste kujundamisega tegeletakse 9-12 aastat ja intensiivsemalt kui nii mõnigi lapsevanem kodus.

Kas suudaksid teha sellist tööd loominguliselt, andes endast iga päev maksimumi, kui pead samas muretsema üürimaksmise või jõulukingituste pärast? Olukord on ebanormaalne.

Mis sõnumit kannab mälupulk? Kas see peaks kinnitama, et olen valmis ellu astuma? Ma tahaks mälupulga asemel teha tasa hoopis puudutud koolitunnid. Lisaks tahaksin teada, kuidas täita tuludeklaratsiooni ning osata rajada mälupulki tootva firma. Tahan õnge ja kindlustunnet, et saan hakkama.

Õnneks lugesin eelmisel reedel ÄP2st, et laulva revolutsiooni lastel karta ei tule. Meile on töökohad kindlalt tagatud. Loodan Eesti jätkusuutlikkuse huvides, et mälupulki jagati ühekordse kampaania korras ja järgmiseks aastaks mõeldakse midagi püsivamat välja.

Lihtsalt teadmiseks: tehnika mind kedagi valima ei meelita, küll aga näiteks lubadus õpetajate ja seeläbi ka õpilaste - Eesti tuleviku - elu mõnusamaks muuta.

Autor: Ellen Murula