Tõstame aktsiise, rong on läinud

Eestis ei tule euro enne kolme-nelja aastat, sest pole näha, et inflatsioon alaneks nõutud tasemele. Valitsuse maksumeede - lükata kütuse-, alkoholi- ja tubakaaktsiisi määrade tõus edasi - pole andnud samuti inflatsiooni pidurdavat tulemust.

Äripäev teeb ettepaneku tõsta aktsiisimäärad juba järgmisel aastal Euroopa Liidu nõutud tasemele - pole lugu, kui 2007. ja 2008. aastal inflatsioon veelgi kiireneks, ent see-eest oleks nii umbes 2010. aastaks inflatsioon euro tulekuks trimmis.

Äripäev on järjekindlalt olnud õhukese riigi ja madalamate maksumäärade poolt, seega võib meie üleskutse aktsiise tõsta tunduda kohatu. See pole siiski nii. Oleme toetanud maksude ümbermängimist otseste maksude - tulu-, sotsiaal-, töötuskindlustuse maks - pealt kaudsetele tarbimismaksudele nagu aktsiisid ja käibemaks.

See põhimõte soodustab rohkem teenimist ja jätab kulutamise otsused rohkem inimesele endale. Äärmuslikul juhul tähendaks see kaotada tulumaks üldse ja tõsta aktsiise ja käibemaksu.

Aktsiiside tõstmine ja tulumaksumäära langetamine on nagu ühe kiige erinevad otsad - ilmselt päris ilma maksudeta ei saa ja kui üks langeb, siis peab teine veidi tõusma. Eesti võttis Euroopa Liitu astumisega endale kohustuse tõsta oma aktsiisimäärad Euroopa Liidu nõutud miinimumtasemele.

See olekski otstarbekas nüüd ära teha, kui inflatsiooni tõttu on rong läinud ja järgmist rongi pole oodata enne 2010. aastat.

Eesti tugev majanduskasv aitab leevendada aktsiiside tõusu negatiivset mõju, kuna hinnatõus osaliselt "lahustub" muudes heades makromajanduslikes näitajates nagu palgatõus ja tööjõupuudus. Võib-olla tulekski padutarbimist, mis Eestis praegu aset leiab, kõrgemate maksudega korrale kutsuda. Ja soodustada teenitu paigutamist rohkem investeeringutesse.

Kuivõrd tarbimismaksude laekumine suureneb, koguneks riigieelarvesse rohkem raha, mida saab kasutada tulumaksumäära langetamise finantseerimiseks.

Äripäev jääb edasi toetama tulumaksumäära kiiremat langetamist kui üks protsendipunkt aastas ja samuti jätkamist allapoole 20 protsenti.

Samuti oleks õige kaotada tulumaks füüsiliste isikute investeeringutelt, et kohelda füüsilisi ja juriidilisi investoreid võrdselt.

Viimase sammuga pole põhjust oodata 2009. aastani, mil selgub ettevõtte tulumaksu saatus, sest otseste maksude administreerimisel on ju Eestil vabad käed.

Autor: ÄP