ELis käib vaidlus usu rolli üle

Piiskopid teevad lobitööd selle nimel, et Euroopa Liidu (EL) 50. aastapäevale pühendatud nn Berliini deklaratsioonis ja tulevikus uues ühenduse põhiseaduses seisaks viide kristlusele.

Aktsioon on tingitud peamiselt sellest, et ELi kehtivas põhiseaduses ei õnnestunud usuaktivistidel sõna "jumal" talletada, kuna prantslased ja taanlased hääletasid referendumitel sellise sammu vastu, kirjutas EU Observer.

Möödunud nädalal toimus Brüsselis Euroopa Liidu kirikute konverents, millel osales ka Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku peapiiskop Andres Põder. "Kristluse sidumine ELi poliitikaga tõusis ilmselt taas päevakorda seetõttu, et Soome eesistumine saab peagi läbi ja Saksamaal tuleb astuda jõulisi samme uue põhiseaduse kujundamisel," rääkis peapiiskop Põder. Kristluseteemaliseks lobitööks on seega parim aeg just praegu.

Eesti luterliku kiriku peapiiskopi sõnul on oluline teadvustada, et ELi näol pole tegemist pelgalt äri-, vaid ka väärtuste liiduga. "Suurem osa eurooplastest soovib end identifitseerida kristlase, mitte näiteks muhameedlasena," märkis Põder ja tsiteeris kunagist Prantsuse poliitikut Robert Schumani, kelle järgi on demokraatia kas kristlik või seda ei eksisteeri üldse.

Pärast Brüsseli kohtumist avaldas Euroopa piiskoppide ühendus oma nägemuse Berliini deklaratsiooni sisust. Selles seisab, et enamik ELi elanikke ammutab toetust liidu ühistele väärtustele ja sihtidele just kristlusest. "ELi juubeli ehk Berliini deklaratsioon peaks olema piisavalt kõikehõlmav, et lisaks ELi väärtustele ja ambitsioonidele viidata ka usulisele ja inimlikule motivatsioonile olla ELi liige," teatasid piiskopid.

Berliini deklaratsiooni visandamisel hakkab võtmerolli mängima Saksamaa, kes saab uuel aastal ELi eesistujamaaks. Ühtlasi peab Saksamaa oma eesistumise lõpus püstitama teeviidad uuele põhiseadusele.

Saksamaa liidukantsler Angela Merkel andis möödunud kevadel avalikult mõista, et pooldab kristluse kaasamist ELi põhiseadusesse, ja andis sellega uue hoo usuteemalisele debatile.

ELi institutsioonides on Berliini deklaratsiooni visandamine juba alanud. Parlamendi liikmed soovivad dokumendis näha elemente liidu minevikusaavutustest, võimest kriise ületada ning tuleviku väljakutsetest, nagu näiteks kliima soojenemine.

Piiskopid on arvamusel, et deklaratsioon peab seisma poliitika taasriigistamise vastu, rahustama kodanikke globaliseerumise suhtes ning rõhutama ELi rolli rahutagajana.

Eesti luterliku kiriku peapiiskop Põder usub, et lobitöö kristluse promomisel on vajalik, kuna Prantsusmaal kukkus rahvahääletus tema sõnul läbi just seetõttu, et kohalik katoliku kogukond polnud Euroopa piiskoppide eesmärgist piisavalt teadlik.

Kümne käsu kirjutamine Euroopa Liidu põhiseadusse ei vähenda varguste ega abieluväliste suhete arvu, nii et see ei muudaks mitte midagi.

Minu arvamus on see, et kirik peaks olema riigist eraldatud ja veel ideaalsem oleks, kui kirik oleks kogu poliitikast eraldatud.

Usk, olgu see siis kristlus või miski muu, ei tohiks olla riikliku poliitika aluseks.

Usk on niivõrd individuaalne ja isiklik, et seda ei tohiks peale suruda ega sundida inimesi usust tulenevaid põhimõtteid järgima.

Usk olgu rangelt vabatahtlik!