Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Börsitehingud deklaratsiooni
Eelmisel aastal tehtud Eesti-siseste aktsiatehingute info on juba sel kevadel näha üksikisiku eeltäidetud tuludeklaratsioonil.
Eesti Väärtpaberite Keskregistri tegevdirektori Kristel Johansoni sõnul aitab see vähendada päringute hulka, mida isikud peaksid igal juhul tegema tuludeklaratsiooni täitmiseks, ning maksu- ja tolliamet saab suure osa vajalikust infost ühest kohast. "Inimese jaoks, kes püüab maksude tasumisest kõrvale hoida, võib see muudatus tõepoolest kaasa tuua suurema vahelejäämise ohu," märkis Johanson.
Maksu- ja tolliameti maksude osakonna peaspetsialisti Reet Metsa sõnul aitab see ennetada olukorda, kus unustatakse kajastamata väärtpaberitehingud, mistõttu hiljem võib tekkida lisaks maksukohustusele ka intresside maksmise kohustus.
Samas soovitas Mets väärtpaberitehingute eeltäitmisega aga tähele panna, et eeltäidetakse vaid Eesti väärtpaberite keskregistri pidaja poolt registreeritud väärtpaberitehingute andmed. Kui raha ei ole liikunud EVK vahendusel, siis neid tehinguid ei eeltäideta.
Väärtpaberite vahetamise korral ei ole turuhind eeltäidetud ning isik peab ise näitama vahetuse teel vastu saadud väärtpaberite turuhinna. Samuti tuleb deklareerida börsivälised tehingud, kui andmed ei kajastu eeltäidetud tuludeklaratsioonil.
Kui müügihind on eeltäidetud, siis soetamismaksumuse ja müügikulude olemasolul peab isik need ise näitama. Tulumaksuseaduse N 39 lõike 1 järgi maksumaksjaga seotud isikule väärtpaberite võõrandamisel või seotud isikult turuhinnast kõrgema hinnaga omandamisel tekkinud kahju ei ole lubatud arvesse võtta, mistõttu selliste tehingute korral ei saa märkida soetamismaksumust ja müügikulu kokku suuremas summas, kui on müügihind.
Suprema Varahalduse strateegi Peeter Koppeli sõnul ei muutu aktiivse investori jaoks, kes teeb tehinguid välismaiste väärtpaberitega, sisuliselt midagi. Kuid kui vaadelda kohalikke vahendajaid kasutavat investorit, siis jääb neil tüütut numbrite ühest kohast teise tõstmist vähemaks.
"Minu loogika antud kontekstis on lihtne - kui kuskil eksisteerivad valmis kujul andmed, mida on tuludeklaratsioonis vaja kasutada, siis maksuameti klient ei pruugiks tegeleda sellega, et neid andmeid oma arvutiekraanil ühest kohast teise kopeerida. Sellise tegevuse vältimine on esiteks mugav ning välistab teiseks ka vead," märkis Koppel.
Lihtsamaks teeks asja see, kui finantsteenuste pakkujad saaks kokkuleppel maksuametiga anda andmeid ka muude väärtpaberitehingute kohta kui EVK tehingud. Põhimõtteliselt oleks ju võimalik eeltäidetud deklaratsioonile kanda kõik võimalikud väärtpaberitehingud, leidis Koppel.
Autor: Eneli Ivask