Tallink läheb varsti Hansast mööda

Tarvo Vaarmets 03. jaanuar 2007, 00:00

Täpselt kahe nädala pärast toimuval Tallinki aktsionäride üldkoosolekul arutatakse muu hulgas ettevõtte aktsiakapitali suurendamist. Ettepaneku kohaselt tehakse fondiemissioon ja lastakse iga olemasoleva aktsia kohta välja kolm uut aktsiat. Protsessi tulemusena suureneb Tallinki aktsiakapital 1,68 miljardilt kroonilt 6,74 miljardile kroonile ehk aktsiate arv kasvab 674 miljonini. See on aga pea viis korda rohkem kui siinse börsi kalleimal ettevõttel Eesti Telekomil. Lisaks ületab see börsilt lahkunud Hansapanga aktsiakapitali, mis koosnes veidi enam kui 317 miljonist aktsiast.

"Fondiemissiooni ühest põhjust ja eesmärki ei saa välja tuua, pigem on tegemist erinevate tegurite kompleksiga. Üks aspekt on näidata aktsionäride sissepandud raha aktsiakapitalina, mitte ülekursina, nagu ta praegu on," kommenteeris üldkoosolekule tehtavat ettepanekut Tallinki finantsdirektor Janek Stalmeister.

Lisaks loob suurem aktsiakapital ettevõtte hinnangul tugevama aluse eesmärkide saavutamiseks ja edasiseks laienemiseks ning usalduse tõstmiseks koostööpartnerite ja pankade silmis.

"Kas äripartnerina usaldaksite rohkem ettevõtet, mille aktsiakapitali suurus on kümme tuhat krooni, või ettevõtet, mille aktsiakapital on kümme miljonit krooni?" esitas Stalmeister retoorilise küsimuse.

Hansabank Marketsi analüütik Sander Danil loodab, et fondiemissioonijärgne aktsia hind ei anna - eelkõige välisinvestoritele - valesid signaale.

"Ma olen üllatunud, et Tallink tegi emissiooni nii suure - neljakordse. Kuigi aktsia hind on börsil võib-olla isegi liiga madal, siis loodetavasti investorid ei suhtu sellesse negatiivselt," ütles Danil, kelle sõnul on oht, et madal aktsia hind võib ekslikult viidata n-ö pennystock'ile. Eile sulgus Tallinki aktsia 80,11 kroonil. Seda numbrit arvestades maksaks aktsia pärast fondiemissiooni 20,03 krooni ehk 1,28 eurot, mis Danili arvates võib kaugemalt, näiteks USAst, vaadates tekitada hämmeldust.

"Loodetavasti saadakse aru, et ettevõte parandab ainult omakapitali struktuuri ja ettevõtte kui terviku väärtus ei muutu," rääkis Danil.

Hansabank Marketsi analüütiku sõnade järgi peaks Tallinki omakapitali struktuuri oluline tugevdamine pankadele meeldima. "Samas aktsionäridele lähiaastatel dividendide maksmise tõenäosus seeläbi väheneb," märkis ta.

Stalmeister madalas aktsia hinnas erilist ohtu ei näe. "Väiksema aktsia hinna mõju on raske hinnata, ma usun, et negatiivset psühholoogilist efekti küll ei teki," arvas ta.

Kui välisinvestoreid võib veidi üle üheeurone aktsia hind mõjutada, siis tõenäoliselt on neidki, kes näevad fondiemissioonis oma võimalust.

"Aktsia hinna kerkimine pärast fondiemissiooni on millegipärast väga levinud börsi anomaalia. Otseselt ei ole firmas ju midagi muutunud, aga millegipärast on see anomaalia siiamaani toiminud," selgitas Danil üsna tihti aset leidvat, mõneti arusaamatut aktsia hinna kerkimist.

Tallinki aktsionäride üldkoosolekul otsustatakse ka aktsiaoptsioonide väljastamine juhtivtöötajatele.

Optsioonide abil loodetakse töötajaid motiveerida ja toimuvaid protsesse kiirendada. Kuni 90 inimesele väljastatakse fondiemissiooni järel kuni neli miljonit optsiooni, mille väärtus sõltub otseselt aktsia käekäigust, mis omakorda peaks sõltuma ettevõtte edukusest. Üks optsioon annab õiguse osta ühe Tallinki aktsia. Mõneti erakordseks teeb motiveerimispaketi selle lühike kestvusaeg - optsioone saab kasutada juba alates järgmise aasta 17. jaanuarist.

"Kui firma töö on ajaruumis hästi tundlik, siis lühiajaline motiveerimine on efektiivsem. Kui võtta Silja integreerimine, uued liinid ja uued laevad, siis ei ole aega venitada. Ajafaktor on meie arengus väga tähtis ja et inimesed seda endale teadvustaks, on ka pakutav võimalik boonus kiire," põhjendas ettevõtte finantsdirektor Janek Stalmeister.

Hansabank Marketsi analüütik Sander Danil viitas samuti optsiooni realiseerimise tähtaja suhtelisele lühidusele, kuid nägi siin sarnaselt Tallinki juhtidega võimalikku kõrgemat efektiivsust.

"Silja integreerimine ja kasumlikult toimima panemine võtab aega, aga võib-olla nad (Tallinki juhid - toim.) arvavadki, et see on aastane töö ja kogu sünergiaefekt on juba järgmisel aastal näha," arutles ta.

"See tähtaeg võib olla motiveerivalt lähedal - inimesed pingutavad rohkem ja saavad selle tööga veelgi kiiremini hakkama," lisas Danil.

Stalmeistri sõnul võib sarnaseid motivatsiooniprogramme oodata ka kaugemas tulevikus, kuid see otsustatakse juba kõrgemal tasandil.

"Algus on tehtud," märkis ta.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

    Vaata kogu kava
    Äripäev https://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
    06. December 2011, 19:34
    Otsi:

    Ava täpsem otsing