Linnahall Tallinki meeste tasku libisemas

Täna ei pane vast kedagi enam imestama kuuldused, et Tallinna Linnahall on libisemas Tallinki meeste kätte, teades Keskerakonna ja Tallinki omanike häid suhteid.

"Tallink Grupp on regiooni kõige mõjukam Eesti kapitalil põhinev rahvusvaheline ettevõte," kiitis majandusminister Edgar Savisaar aastataguses pressiteates, pärast kohtumist Tallinki juhatuse esimehe Enn Pandi, selle omanikfirma Infortari juhatuse esimehe Ain Hanschmidti ning Tallink Grupi nõukogu esimehe Toivo Ninnasega.

Kuu aega varem, Lasnamäe arengukonverentsil, tuli Hanschmidt välja Tallink City ideega. Kohal viibinud Savisaar toetas ideed soojalt ja keskerakondlasest linnapea Jüri Ratas kõneles avaliku ja erasektori koostööst.

Samal konverentsil poetas Hanschmidt laused, mille järgi on neil huvi ka Linnahalli vastu. "Tahtsime Linnahalli ära osta ja sinna konverentsikeskuse teha, aga ei saanud seda kätte. Pidin just linnapeaga rääkima, kas ta oleks seal mingi variandiga nõus," rääkis Hanschmidt.

Sama soovini on tänaseks jõudnud ka Tallinna linnavalitsus, kes kuulutas eelmisel nädalal Linnahalli ja sellega piirnevate kruntide hoonestusõiguse enampakkumise välja 60,9 miljoni kroonise alghinnaga.

Linnavõimu nägemusel peaks Linnahallist saama Põhjamaade suurim konverentsi- ja kontserdikeskus. Lisaks Linnahalli rekonstrueerimisele tohib arendaja kahele külgnevale krundile ehitada kolm uut hoonet.

Kuid läheme ajaloos veel tagasi. On 2005. aasta maikuu ning Tallinnas on linnapeaks Tõnis Palts. Postimehes ilmub SEB Eesti Ühispanga nõukogu esimehe Ain Hanschmidti kiri linnapeale, milles ta teeb ettepaneku, et linn võiks Linnahalli 135 miljoni krooniga müüki panna, sest talle teada olev erainvestor on valmis kompleksi ära ostma. "Võime ühtlasi kinnitada, et meie esindatavate investorite äriplaan peab silmas pikaajalisema tasuvusega investeeringut, mistõttu nähakse ette Tallinna Linnahalli tegevuse jätkamine meelelahutus- ja konverentsikeskusena," kirjutas Ühispanga nõukogu esimees toona, kui keegi teda veel Tallinkiga ei sidunud.

"Hanschmidtiga sai siis nendel teemadel räägitud," meenutab Linnahalli hoonestusõiguse konkurssi kureeriv Tallinna abilinnapea Taavi Aas. "Palts tahtis linnahalli müüa, meie (keskerakondlasest linnavalitsuse liikmed - toim.) olime vastu, sest müümise korral ei oleks kindel Linnahalli säilimine avaliku objektina."

Täna levivad kuuldused, et Keskerakonna ning Tallinki vahel on sõlmitud kokkulepe, mille järgi on linnahall laevafirmale broneeritud ning konkursi tulemus juba ette teada. Vana reformierakondlasest merekaru Toivo Ninnaski hüpanud seetõttu eelmise aasta lõpus Keskerakonna laevale.

Ninnas peab selliseid kuuldusi täielikuks jamaks, öeldes, et ta pole kuulnudki, kas hoonestusõiguse konkurss on juba välja kuulutatud või mitte.

Linnaga nii Pae karjääri kui ka Kopli liinide pärast kohtus sõdiva suurärimehe Endel Sifi sõnul on tema aga küll kuulnud, et linnavalitsuse ja Tallinki meeste vahel on Linnahalli osas kokkulepe olemas.

Tallinki üks omanikke Ain Hanschmidt kinnitab, et osaleb kindlasti Linnahalli enampakkumisel, kuid mingit kokkulepet linnaga neil pole.

Hanschmidti sõnul on suurt konverentsikeskust Tallinna väga vaja, see tooks juurde jõukaid turiste. Keskuse võimalikku maksumust ei tahtnud ta veel avalikustada.

"Jah, Infortar osaleb kindlasti. Tahame konkureerida, sest läheb kokku meie kontseptsiooniga.

Olen juba paar aastat rääkinud, et selline konverentsikeskus peab Tallinnas olema, kui tahame Põhjamaadega või Riiaga konkureerida konverentsituristide pärast."

"Ma ei usu, et linn hakkaks detailplaneeringu kinnitamisega venitama. Tegemist on ikkagi win-win-tüüpi projektiga, mis toob linna kõrge sissetulekuga turiste juurde."

"Oleme küll, kuid summat ei saa öelda."

"Ma ei saa ka seda öelda. Võrdluseks võin küll tuua, et seal kõrval asuva Tallinki hotelli, kus on 500kohaline konverentsisaal ning spaa, ehitus läks maksma 450 miljonit."

(Lõbusalt) "Seda ütlesite teie."

"Ei ole mingit diili, me pole teinud ka mingit lobitööd. See on puhtalt linnavalitsuse initsiatiiv olnud."

Tallinna abilinnapea Taavi Aas peab Tallinki meeste äriideed konverentsikeskusest heaks ning loodab, et enampakkumise tingimused peletavad õnneotsijad eemale.

Abilinnapea kinnitusel tunneb Tallink Linnahalli vastu huvi juba mitu aastat.

"Hanschmidt käis 2005. aasta kevad-suvel rääkimas, et tahavad Linnahalli ära osta. Hoonestusõigust hakkasime ette valmistama pärast eelmisi kohalikke valimisi."

"See projekt on nii kallis. Linnahalli kordategemine maksab hinnanguliselt 400 miljonit, konverentsikeskuseks ehitamine miljardi alla. Kompensatsiooniks pakkusime võimaluse hotellide ehitamiseks kõrvalkinnistutele."

"Kindlalt võin öelda, et ei ole midagi kokku lepitud. Ma pole Hanschmidtiga pärast 2005. aasta kevad-suve suhelnud. Tean küll, et ta ütles pärast eskiisi nägemist, et olete projekti ära nudinud. Samas, Tallinki äriidee pole iseenesest halb. Turistid tuleksid nende laevadega, hotell toetaks seda."

"Kehtestasime alghinna 60 miljonit ning osavõtutasu 30 miljonit. Loodan, et need tingimused peletavad õnneotsijad eemale."

Keskerakondliku Tallinna linnavalitsuse viimased suuremad arendusprojektid kipuvad minema nendele ärimeestele, keda peetakse erakonnale lähedalseisvateks.

Meenutagem vaid, kes korraldab parkimist linnas, kes ehitab Vabaduse väljaku alla parkla või kes said kolmekümneks aastaks koolid rendile. Ikka tulevad mängu Keskerakonna heades suhetes ärimehed .

Paar asja on küll ka nihu läinud. Pae karjääri osas oli ju kõik kokku lepitud, kuid siis sekkus Endel Siff, kes ka Kopli liinide hoonestusõiguse konkursil napsas esikoha. Nii Pae karjääri kui ka Kopli liinide asjad on praegu kohtus.

Abilinnapea Taavi Aas iseloomustab Siffi kui väikest poisikest, kes tahab teiste liivakastis mängida. "Koplis sai ta õiguse liivakastis mängida, aga ikka jonnib."

Siff, kes omakorda nimetab Aasa rumalaks nihilistiks, ütleb, et see liivakasti jutt iseloomustab abilinnapea soovi kamandada linna vara nagu isiklikku vara: "Kius ning soov omadele sahkerdada on nii suur. Selle eest kannab Aas vastutust."

Siff ei soovinud kommenteerida, kas ta võtab osa ka Linnahalli hoonestusõiguse konkursist.

See, miks pakkumised ühtedele ja samadele ärimeestele lähevad, tuleb Aasa arvates sellest, et "palju meil siis on neid suuri ärimehi, ning need projektid, mis meie jaoks on suured, on välismaalaste jaoks jälle väikesed."

Hoonestusõiguse konkursi tingimustes on kirjas, et konkursi võitja korraldab nii arhitektuurikonkursi kui ka koostab ala detailplaneeringu.

Tallinna volikogu IRLi fraktsiooni liikme Liisa Pakosta arvates jääb aga iga arendaja, kes praeguste tingimuste järgi konkursi võidab, Keskerakonna lõa otsa.

"Kui kaua võttis aega Vabaduse väljaku detailplaneeringu tegemine? Selliselt korraldatava konkursi eesmärk tundub olevat tõsised tegijad eemale peletada," sõnab Pakosta.

"Linn oleks kindlasti ise kõige kompetentsem tegema detailplaneeringuid enda poolt nõutud tingimusi täites. Päras seda saaks ta ka palju paremat hinda," märgib Manutent OÜ finantsjuht Reimo Raid, lisades, et nemad peavad linnahalli projekti väheatraktiivseks ning konkursil ei osale.

Arco Investeeringute juhi Veiko Pedoski sõnul on detailplaneeringu tegemise jätmine arendaja õlule levinud praktika, seda põhjusel, et linnal tihti puudub oma kontseptsioon.

"Üldjuhul oleme pakkumistel osalenud, kuid eks me vaatame eelnevalt tingimused üle," jääb Pedosk, vastates küsimusele konkursil osalemise kohta, tagasihoidlikuks.

Abilinnapea Taavi Aasa sõnul pole aga mõtet teha detailplaneeringut, kui on oht, et see tuleb arhitektuurikonkursi järel ringi teha. Samas ei näe ta ka põhjust, miks peaks linn detailplaneeringu tegemist pidurdama, sest linna eesmärk on hoone korda teha.

Hanschmidt ütleb, et ei näe detailplaneeringu puudumises mingit probleemi - arhitektid saavadki rohkem fantaasiat rakendada.