Kauplus ja lasteaed määravad arendusprojekti müügiedu

"Maja keset põldu" tüüpi projekti müümisega jääb arendaja tõsisesse hätta, sest hüppeliselt laienenud valiku tingimustes vaatavad ostjad selliseid projekte kriitilise pilguga.

Arendaja peab arvestama, et pole mõtet rajada elurajooni paika, kus inimesele pole tagatud kodu lähedal elutähtsad asjad nagu siseteed, lastead, kool, kauplused. Arendajate tavaline vastuväide on, et kui majad valmis ja elanikud sees, küll siis omavalitsus või ettevõtted tasapisi ka infrastruktuuri rajavad.

Sellise jutuga enam ostjat ei püüa. Infrastruktuur peab olemas olema kohe, vastasel juhul pannakse objekt müüki.

Inimesed valivad uut kodu ennekõike piirkonna järgi, see määrab ka hinnavahemiku. Tõepoolest, inimesed eelistavad üha enam projekte, kus on infrastruktuur juba välja arendatud või on seda plaanis lähiajal teha. Selliseid projekte soositakse mitmel põhjusel.

Mida aeg edasi, seda sagedamini seatakse esikohale mugavus ja kvaliteet, mitte niivõrd soodne hind, samuti on tõusnud inimeste teadlikkus kodu soetamise suhtes. Teiste vigadest õppimine on pannud inimesed pikemalt otsima ja põhjalikumalt projektide tausta uurima, sest nii tuttavate halvad kogemused kui ka meedia vahendusel kuuldu-nähtu on inimesed ettevaatlikuks teinud.

Kui korralikke teid, tänavavalgustust jms peetakse teatud hinnaklassi juures elementaarseks, siis väga palju mõjutab inimeste eelistusi ka see, kas elamurajoonis või selle läheduses on lasteaed ja kool.

Ostjad eelistavad võimalusel väljaarenenud infrastruktuuriga projekte ja sellest tuleneb ka mõõdukas hinnavahe, mis jääb täna 30% kanti.

Ennekõike on küsimus müügiperioodide pikkuses - lõpuni arendamata projektide müük võib võtta aega. Tuleb täpsustada, et arenenud infrastruktuuri all ei pea ostjad silmas ainult krundi piirile toodud kommunikatsioonitrasse, vaid pigem üleüldist elukeskkonda: kaupluste, lasteaia, kooli ja teiste ühiskondlike hoonete lähedust, ühistranspordivõimalusi, teede olukorda jne.