Liikumises on elu

Igaüks mäletab rahvatarkust "terves kehas terve vaim", aga ometi pöörab suurem jagu meist sellele vähe tähelepanu.

Tunnen, et mu vaim on ärksam, kui ma olen hästi maganud, tervislikult söönud ja trennis käinud. Ometi sain ma spordi täielikust võlust aru alles paar päeva tagasi.

Enamik meist tegeleb suuremal või vähemal määral istuva tööga - see on teadmusühiskonna lõiv. Suur osa kehas toimuvatest protsessidest on automatiseeritud ja me ei pööra neile teadlikult tähelepanu.

Sporti tehes see mugav seisund muutub. Te ahmite õhku, hingate sügavalt sisse ja välja ning saavutate tegeliku kontakti oma kehaga. Arvuti taga istudes kulgevad kõik need protsessid enamasti automaatkäigul.

Inimese keha ja hinge areng peavad olema tasakaalus. Ja mis kõige olulisem - kõik tegevused, olgu selleks maratonijooks või siis lepingu koostamine, peavad olema mõtestatud. Kuna elu on niigi lühike, võiks pöörata tähelepanu sellele, et kõik, mida teeme, oleks vajalik ja arendav kas ihule või vaimule.

Kevad on juba ammu õuele jõudnud. Käes on paras hetk vähemalt nüüd iseendale tähelepanu pöörata. Heitke peast raha, karjäär ja mure nurjunud haldusreformi pärast ja lükake alla rulluisud. Ja kui mitte rulluisud, siis üritage vähemalt hommikul kooli või kontorisse jõudes lifti asemel trepist minna. Hea, kui see võtaks kohe hingeldama ja koguni nii, et oleks tunda, et need hingetõmbed on teadlikult ja elades tehtud.

Pärast selle kolumni lugemist on kolm võimalust. Te premeerite end väikse šokolaadi või tubli õlalepatsutusega selle eest, et regulaarselt trennis käite ja aristotelliku tasakaalu taga ajate.

Teiseks registreerite end kiiresti maijooksule ja unistate rannavollest. Või kolmandaks, pilgutate silmi ja lähete jätkate vaimu arendavat päeva arvuti taga.

Autor: Ellen Murula