Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Turismiuudised
Austraalias on linde nii liigiliselt kui ka arvuliselt rohkem kui meil, suurematest on tavalisimad iibised, pelikanid, haigrud, tildrid, vareslased, käratsevad papagoid, pidevalt röökivad valged kakaduud, pardid, kajakad ja naljakalt naervad kookaburrad - meie jäälinnu sugulased.
Paljud linnud laulavad väga kõlavalt ja omapäraselt, segades varahommikuti lausa und. Nägime looduses ka riigi teist vapilooma emut ning kõndisime haruldase ja sõjaka kaasuari värsketel jälgedel.
Põnevad olid troopilised lehekonnad, suured kärnkonnad ning seintel ja lagedel vilkalt jooksvad gekod, kes õhtuti laulsid. Kõikjal oli tohutult sipelgaid, platoodel püüdsid pilke hiiglaslikud termiidipesad.
Tähistatud matkarajad kulgevad Austraalias sageli mäelt alla kaljustesse voolusängidesse, jugade ja astangutevaheliste kaljuste jõelõikude juurde. Seal on mõnus supelda, mitmel pool sai ka veevoolus libedat kaljupinda mööda kosest alla sõita.
Matkamise tegid vahel ebameeldivaks väikesed kaanid, kes rajalt sandaalidesse pugesid.
Külastasime Sydney lähedal tuntud Sinimägesid ja maailma üht suurimat, Jenola koobastikku Sydneyst läänes, Bungonia ja Bundanooni kanjoneid sellest lõunas, läbisime põneva nn jugade tee Armidale'i ja Dorrigo vahel ning seiklesime jugaderohkel Athertoni platool Cairnsi lähedal.
Autor: ÄP