BLRT tõrjub börsile mineku kuuldust

Tema hinnangul tooks BLRT IPO (aktsiate esmaemissioon) börsile suurt raha, mis lubaks laiendada haaret, annaks venelastele tööd ning suurendaks ettevõtte käivet. Luik lisas, et praegu BLRT seda sammu teha aga ei julge, ei saa minna Euroopasse rääkima, et meil on stabiilne ja jätkusuutlik tõusev majandus ja andke oma raha meile.

Pikema kommentaari saamiseks Luike eile tabada ei õnnestunud.

BLRT kommunikatsioonidirektor Anu Hallik-Jürgenstein lükkas meediaärimehe jutu ümber, öeldes, et laevatehasel ei ole plaani praegu ega lähitulevikus börsile minna. "Ettevõtte börsilemineku üks peamisi mõtteid on saada lisaraha. BLRT Grupil selle järele vajadust ei ole," sõnas ta.

Ka Tallinna börsi juht Andres Alber kinnitas, et nemad pole BLRT-lt aktsiate börsil noteerimise taotlust saanud.

Finantsinspektsiooni juht Raul Malmstein ei soostunud teemat kommenteerima, viidates seadusest tulenevale vaikimiskohustusele.

Varem IPOsid korraldanud investeerimispangad ei olnud samuti BLRT börsiplaanidest midagi kuulnud.

Hansapank Marketsi aktsiaturgude osakonna juht Lauri Lind ütles, et Hansapanka ei ole IPO jaoks palgatud ning ei ole ka olnud kuulda, et BLRT plaaniks börsile minna.

"Nii palju on räägitud, et BLRT kuulub nende ettevõtete hulka, kes oma suuruse poolest sobiksid hästi börsile. Kuna börsile mineku eesmärk on kas omanike soov ettevõte müüa või saada lisaraha, siis vaadates BLRT bilanssi, ei ole neil raha juurde kindlasti vaja," kommenteeris Lind.

Suprema avalike suhete juht Kaido Kaljulaid kinnitas, et nemad BLRT teemaga ei tegele ning ei ole sellest ka midagi kuulnud.

Gild Bankersi juhtiv partner Rain Tamm teemat kommenteerida ei soovinud.

BLRT asutati 1912. aastal Venemaa mereväele laevade ehitamiseks. 1916. aastaks ehitati tehases kolm liinilaeva.

Pärast Teist maailmasõda keskendus tehas sõjalaevade remondile, hiljem 1970-80ndatel oli põhitöö kalalaevade remontimine.

Alates 1990. aastast remondib Balti Laevaremonditehas tankereid ning kauba- ja reisilaevu.

1996. aastal ettevõte erastati ning jätkus firma areng Tallinnas Kopli poolsaarel. BLRT Grupp kuulub kolmele mehele: ettevõtte juhile Fjodor Bermanile, nõukogu esimehele Mihhail Gnidinile ja tehnikadirektorile Valeri Kovalenkole.

2000. aastast on BLRT endise Tallinna Meretehase omanik. 2001. aastal omandas BLRT Grupp Leedu laevaremondifirma Vakaru Laivu Remontas.

BLRT Gruppi kuulub 63 tütarettevõtet Eestis, Lätis, Leedus, Ukrainas ja Venemaal. Ettevõte annab Eestis tööd 2000-le ja mujal 1500 inimesele.