Feminiinselt Hiina välispoliitikas

Mind tõi Ida-Aasia Ilha Formosale, nagu portugali meremehed Taiwani XIV sajandil ristisid, tahe kaasa rääkida Eesti Euroopa Liidu eesistumisel kümne aasta pärast. Pean siinset igati sobivaks kohaks julgetele Eesti naistele, kel huvi ja tahtmist kodust kaugel midagi uut või erilist omandada.

Geo- ja välispoliitilisest olukorrast johtuvalt on demokraatlikud ja majandusjõud viimased pool sajandit polariseerunud Taiwani väina eri kallastel. 96 aastat tagasi asutatud Hiina Vabariik (mitte Hiina Rahvavabariik!), mis alates Teise maailmasõja lõpust valitseb de facto Taiwanil ja mõnel lähedasel saarel, tühistas sõjaseisukorra alles 1987. aastal. Nii on ka siinsed kodanikud alles viimased viisteist aastat nautinud mitmeparteisüsteemi ja vaba ühiskonda; vägagi sarnaselt Eestiga.

Suure erinevusena Eestist toimub Hiina Vabariigis presidendi, asepresidendi ja, oh üllatust, suuremate linnade meeride otsevalimine. Eestis kannab 5aastase ametiajaga president sisuliselt eelkõige välissuhtlus- ja seaduste väljakuulutamise pädevust. Hiina Vabariigis alates 2000. aastast kaks korda valimised võitnud progressipartei liige hr president Chen (ja pr asepresident Lu) on riigi sisuline juht, kes nimetas peaministriks parteikaaslase hr Su. Kokku on siinses valitsuskabinetis 47 liiget ning 36 eri nimetusega ministeeriumi-valitsusasutust; võrdlusena on valitsus Hiina Rahvavabariigis kaks korda suurem ning Eestis kolm ja pool korda väiksem.

Hiinlastel on veel üks huvitav fenomen, nimelt teadlaste "laenamine" ülikoolidest. Praktiseerisin eelmise suve esimese välismaalasena asutuses, kus minister käib aastase lepinguga nn külakorda, tuues sageli kaasa aseministrite vahetuse. Sellist valimistulemustega otseselt mitteseotud lähenemist kohtab kõrget pädevust nõudvates valdkondades, näiteks poliitikauuringud, innovatsioon, avaliku sektori hindamine. Ehk oleks ka Eestil sellest midagi õppida? Vastukaaluks võiksime hiinlasi õpetada noori poliitikuid usaldama. Siinne noorim aseminister on "kõigest" 36aastane ja tema ametissenimetamine tekitas aasta tagasi paraja diskussiooni.

Presidendivalimised on siin juba aasta pärast taas ukse ees. Seitse aastat võimul olnud 62aastane asepresident Lu Hsiu-lien (läänepäraselt Annette Lu) andis märtsi lõpul eksklusiivintervjuu uudisteagentuurile AP. Ta tegi pisut ootamatu avalduse, kui kinnitas, et hakkab valimisvõidu korral kasutama feminismi Hiina välispoliitikas. "Feminismi idee ei ole võistlemises ega ülevõtmises. Surugem teineteisel kätt kui sugulased ja naabrid; miks mitte olla kui suur ja väike õde?" pakkus ta omapoolset lahendust Taipei-Pekingi pikaajalisele poliitilisele vastasseisule.

Saame näha, mida uut suudavad korda saata naised meestekesksel hierarhilisel Hiina "pärisisamaal". Meid eelmise aasta juulis väisanud värske pr sotsiaalminister Maripuu juhitud Riigikogu delegatsioon annab lootust, et õppimishuvi on kahepoolne. Jah, ka Tallinna-Moskva suhted vajaksid ehk uut naiselikumat hingamist.

P.S. Just äsja jõudis mu lauale värske IKEA Taiwani kataloog, mille esikaanel kevadvärvilises elutoas last süles hoidev naeratav mees. Naised, uus sajand on päris tõesti alanud!

Autor: Leelo M. Umbsaar