Ühisjooned sillutavad koostööd

27. aprillil toimus Tallinnas Hongkongi logistikaseminar. Küsimustele vastab Hongkongi erihaldusregiooni majandus- ja tööhõiveminister Stephen Ip.

Eesti külastamine on osa Kesk-Euroopa turneest, kus me külastame lisaks Eestile ka veel ka Slovakkiat ning Ungarit. Peamine eesmärk on tutvustada meie Eesti sõpradele Hongkongi kui ühe olulise logistikakeskuse võimalusi Aasias ning seda, mida me suudame pakkuda, olles ise investeeringute värav mandri Hiinasse.

Samuti oleme huvitatud siinsetest arengutest, et tulevikus võiks Eesti ja Hongkongi vahel toimuda logistikasektoris töötavate ärimeeste vahel tihedamad kontaktid.

Kahe riigi partnerluses näeme me suurt potentsiaali. Statistika kohaselt on kahepoolsed kaubandussuhted pidevalt paranenud. Kahe riigi vaheline kaubandusmaht on alates 2002. aastast kasvanud keskmiselt 33% aastas. Näiteks eelmisel aastal moodustas kaubandusmaht 117 miljonit eurot, millest 107 miljonit moodustas kaubavahetus Hongkongi kaudu mandri-Hiinaga.

Üks põhjus on kindlasti Eesti Euroopa Liidu liikmelisus, mis tõstab oluliselt huvi teie riigi vastu. Mandri-Hiina ülivõimas majanduskasv pakub samuti Eestile meie nägemuse kohaselt võimalusi ehitamaks üles paremaid kahepoolseid kaubandussuhteid Eesti ja Hongkongi vahel. Tuleviku osas oleme väga optimistlikud. Meil on palju ühisosi, kust on hea edasi minna.

Senimaani on Hongkongi põhilised ekspordi- ning re-ekspordiartikkel olnud riided, telekommunikatsioonivahendid, kontoritarbed ning erinevad vooluringi kaitsvad elektrilised seadmed.

Konkurents on meie keskkonnale harjumuspärane nähtus ja sama ilmselt kehtib ka Euroopas. Konkurents on hea. Meie jaoks on konkurents edasiviiv jõud, mis aitab püsida erksana ning tõstab konkurentsivõimet. Meie eesmärk on kindlustada vastastikku kasulikud majandussuhted kõigi äripartneritega. Eesti ei peaks konkurentsi kartma.

Nädalaga pole võimalik igat riiki Euroopas külastada. Valisime Eesti, kuna teil on avatud majandus, head transpordiühendused ja suurepärane asukoht Läänemere regioonis. Huvitume Eesti logistilisest arengupotentsiaalist ning Tallinna Sadamast.

Meie külaskäigu eesmärk on tutvustada Hongkongi kui logistikakeskust arendamaks senisest veelgi paremaid suhteid Eestiga. Olen Eestis viibinud vaid mõned päevad. Ma ei ole sellises positsioonis, kus ma võiksin midagi kommenteerida või öelda Eesti riigi suhete kohta Venemaaga.

Hongkong on suur teeninduskeskus firmadele, kes soovivad Hiinaga äri ajada. See on selgelt näha ka Hongkongi siseriiklikust koguproduktist (SKP).

Põllumajandus moodustab 0,1% SKPst (juurviljakasvatus, loomakasvatus, kalandus).

Hongkong on suures osas sõltuv imporditud toidust. Tööstus moodustab 9,3% SKPst, teenindus aga koguni 90,6%.

Hea geograafilise asendi tõttu on maksimaalne lennuaeg enamikusse regiooni olulistesse ärikeskustesse neli tundi. Viie tunni lennuaja sisse mahub 80% kogu maailma rahvastikust. Hongkong omab maa-, raudtee, laeva- ja lennuühendust kõigi oluliste Hiina linnadega.

Eesti kaubavahetus Hongkongiga on eelmisel aastal mõnevõrra kahanenud - 3,3% langust võrreldes 2005. aastaga. 2007. aasta esimesed kaks kuud näitavad langustrendi jätkumist.

Ekspordist on enim langenud puidutoodete ning masinate ja seadmete müük.

Impordist moodustab suurima osa masinate ja seadmete import, samas ka see on languses. Eeldatavasti on Hongkong kaotanud Eesti kaubamahtusid teistele regiooni piirkondadele, aga eelkõige Hiina Shanghaile.