Tõnu Kõiv - virk iseõppija

Minu jaoks läks üheksakümnendate algus pisut rappa - tõmbas rohkem sinna, kus toimusid sündmused. Neil aastatel keskendusid teised pigem õpingutele, kuid mina lõin kaasa Eesti riigi ülesehitamisel.

Õppisin Pedas koos praeguse Riigikogu liikme Meelis Atoneniga, kes tudeeris vene keelt. Olime n-ö vabadusvõitlejad, programmis oli N. Liidu ajalugu, hakkasime sellele vastu. Lisaks algatasime üliõpilasliikumisi, milles TTÜst lõid kaasa Sulev Alajõe, Ardo Ojasalu ning Tartu Ülikoolist Kaarel Tarand.

Ühel hetkel kaalusid ühiskondlikud tegemised õppimise üle. Ühelt poolt oli huvitav poliitikaga tegeleda, teisalt ei suutnud endale selgeks teha, mida õppida. Hiljem tekkisid filosoofilisemad huvid ning järgnesid politoloogia ja teoloogia õpingud.

Olen ise katkestanud, kui jõudsin arusaamisele, et pole mõtet teha. Kas Tartu Ülikoolist olen eksmatitud või mitte, ma ei teagi. Audentese Ülikoolis on mul asjad nii kaugel, et sügisel peaks saama diplomitöö ära teha. Nii et see jonn on ikka sees, et varem või hiljem eesmärgid lõpuni viia.

Minu jaoks on ärijuhtimises või juhtimises üldisemalt teatud isikuomadused sama tähtsad kui teadmised ning teadmiste omandamise aeg pole nii oluline.

Jah, on tulnud palju ise õppida. Kõrgkoolidiplomit mul pole, aga seni olen hakkama saanud. Kui teadmistest on puudu, tuleb suhelda targematega, lugeda või otsida vastuseid elust. Suur oskus on ka teiste vigadest õppimine.

Poliitikas on toetanud ja olnud eeskujuks Toomas Hendrik Ilves ja Andres Tarand. Ka Marju Lauristin on ses mõttes mulle väga lähedane, töötasime neli aastat koos.

Ilmselt ise nad seda ei teagi, kuid äris on eeskujuks olnud Valdur Laid ja Jüri Käo. Neid inimesi on veel, kelle stiil mulle meeldib - näiteks Mart Altvee, kes on teinud karjääri hästi süstemaatiliselt. Ta pole edukas olles avalikkuse tähelepanu püüdnud, vaid teinud oma tööd lihtsalt hästi.

Leidsin, et Eestis on palju muudki huvitavat teha kui poliitikas olla. Osalesin Fonteses kahenädalasel karjäärinõustamisel, samal ajal vahendas Fontes Eesti Elektronposti juhi otsinguid.

Võin endale väikse märgi rinda sättida, tänaseks on firma raskest seisust välja toodud. Ettevõttega liitudes sain pärandiks kümne miljoni kroonise käibe ja kaks miljonit kahjumit, eelmise aasta lõpus oli käivet 21 miljonit ja üle nelja aasta väike kasum. Selle aasta lõpetame ilmselt kahe miljoni kroonise kasumiga.

Oktoobris avasime Almatõs esimese tootmisüksuse ja jaanuarist tootmine käib ning esimese kvartali tulemused on head. Aasta teises pooles peaksime laienema Kasahstani pealinna Astanasse. Kasahhide suhtumine on väga positiivne ja avatud ning nad on välja pakkunud veel täiendavaid projekte.

Tegemist on Eesti Elektronposti ja Kasahstani Posti digitaalteenust osutava ühisfirmaga, mis tegeleb elektroonilise teabe edastamisega. Kuna Kasahstan on suurriik ning kirja saatmine riigi ühest otsast teise võtaks paar nädalat, ollakse koostööst väga huvitatud.

Tõnu avatus on kindlasti tema tugevamaid külgi. Tõnu võime arutada asju ka keerulistes olukordades ausalt ja avatult on juhi jaoks väga tähtis. Õigemini ongi see vist võti, et tagada usalduslik suhe klientide, töötajate ja partneritega.

Tal on kiire reaktsioon ja visadust ka probleemsete asjadega tegeleda. Ta võttis Eesti Elektronposti juhtimise üle, kui ettevõte polnud heas seisus. Mõnigi teine oleks püssi põõsasse visanud. Kuigi valdkond polnud päris tema, suutis ta lühikese ajaga tõestada, et õppimisvõimeline inimene suudab kiiresti ümber kohanduda ja ikka jälle edukas olla.