Suvised ohud nõuavad tähelepanu

Põhjamaa inimene muutub loiuks juba umbes 26 soojakraadi juures. Uimasena autorooli istudes on õnnetused kerged tulema - reaktsiooniaeg pikeneb tunduvalt. Kuna inimene kuumaga higistab tunduvalt rohkem, muutub veri paksemaks, insult ja infarkt on vanadel inimestel kerged tulema. Kõige kuumemal ajal alates kella 12st tuleks varju hoida ja vähem liigutada.

Oluline: Pidevalt peab kaasas olema suur pudel vett. Juua tuleks isegi siis, kui väga janu polegi.

Mis juhtub: peavalu, peapööritus, iiveldus, oksendamine, teadvusekaotus.

Mis aitab: kiiresti jahedasse, inimene pikali ja külili lamama (kui teadvuseta, aitab ka, kui jalad pooleks minutiks üles tõsta), riided märjaks kasta, külmad linad ümber, jääkuubikud, külm vesi.

Kontorist helevalge nahaga pikkadeks päevadeks mereranda peesitama minna ei maksa.

Mis juhtub: nahk kuumab, tekivad punetus ja villid.

Mida teha: määrida nahale Burnshield-geeli. Pantenool ei sobi, kuna see moodustab nahale kile, mis ei lase soojusel nahast eralduda. Head on ka külmad veelapid, mida tuleb pidevalt vahetada. Jääkuubikuid võib panna kaela juurde, kaenla alla ja kubeme piirkonda.

NB! Kui päikesepõletuse saanud laps oksendab, tuleb välja kutsuda kiirabi.

Kui on joodud alkoholi, ei tohi järgmisel päeval minna päikese kätte. Alkohol on organismist vee välja viinud, veri on kuivem kui tavaliselt ja pakseneb päikese käes veelgi. Rääkimata sellest, et päikese käes juuakse alkoholi - mistahes alkohol teatavasti soojendab, mitte ei jahuta!

Sporti tehes ei tohiks juua magusaid jooke, küll aga on omal kohal kõik spordijoogid.

Kõigepealt tuleks tähele panna, kas hammustaja oli ikka rästik (seljal jookseb siksak) või hoopis nastik (kollased laigud kahel pool pead). Erinevalt rästikust ei ole nastiku hammustus mürgine.

Mida teha: vigastatud kohta hoida allapoole ja panna peale midagi jahedat - näiteks kas sambla- alust jahedat pinnast või kallata peale külma vett. Rästikumürgi neutraliseerib hammustuskohale spetsiaalse ECOSAVE aparaadiga lastav elektrilaeng.

NB! Kui esimese 5 min jooksul midagi kohutavat ei juhtu (oksendamine ja teadvuse kadu), siis ei juhtugi ja kannatanu võib hakata tasakesi metsast välja tulema. Kui jäse läheb paiste, tuleks edasi minna haiglasse.

Kui aga hammustada on saanud laps, tuleks ta võtta sülle ja nii kiiresti kui võimalik metsast välja ja arsti juurde saada.

Otsustavad on esimesed 10-15 minutit. Eluohtlik reaktsioon tekib esimese 5 minutiga. Kui inimene pärast nõelatasaamist hetkega teadvuse kaotab, on tegemist allergilise reaktsiooniga ja asi väga halb. Siin aitab ainult kiire allergiavastane süst, mida allergik peaks alati kaasas kandma.

NB! Kes teab, et tal on mesilasemürgi suhtes allergia, peab vastavaid ravimeid kaasas kandma. Tingimata tuleks allergiast teada anda ka kaaslastele, kes siis teavad, et tuleb kotist süstal haarata.

Kerge paistetuse puhul piisab, kui haavale panna midagi jahedat (jää), samuti võib sisse võtta allergiavastase tableti. Kui tekib probleem hingamisega või pool pead paiste läheb, tuleb valida 112. Mesilasemürgi tagajärjel tekkida võiv nõgeslööve eluohtlik pole, küll aga sügeleb hirmsasti ning ka selle tekkimisel tuleks minna arsti juurde.

Augustis on nii, et kõik, mis halvaks minna saab, halvaks ka läheb. Seega peaks toit olema võimalikult värske, korduvalt toitu üles soojendada ei tohi.

Mis juhtub: oksendamine, kõhulahtisus, palavik

Mida teha: juua lonksukaupa, veerandtunnise vahega vedelikku ja suud loputada (palju juua ei tohi!), joogi sisse võib panna natuke jääd. Sama teha laste puhul, siin tuleks aga tähele pana, et kui väike laps juba 4-5 korda tunnis oksendab ja lisaks esineb korduv vesivedel iste, tuleb kutsuda kiirabi, sest väikelapsele on vedelikukaotus eluohtlik!

Ravi: Loperamiid

Kui süüa järjestikku 4-5 erinevat toorest puu- või juurvilja, on kõhuvalu kindlustatud. Gaasivalud on tugevad, vaibuvad ja algavad uuesti. Gaasivalu ei tohi segi ajada pimesoole valuga, mis on püsiv.

Ravi: Espumisan, No-Spa, köömnetee, söetabletid

Kõige kindlam on läbi teha esmaabi koolitus. Kui ei teata, mis teha, tuleb säilitada külm närv, helistada 112 ja öelda: inimene on uppunud, ma ei oska elustada, aga õpetage! 112 on kohustatud instrueerima, samm-sammult öeldakse, mida teha. Kõige hullem on, kui ei tehta midagi. Uppunud inimene peab saama kiiret abi, sest ajurakud surevad hapnikupuudusel 5 minutiga. Nii kiiresti kiirabi maale järve äärde kohale ei pruugi jõuda.

Tundmatus kohas või purjuspäi pea ees vette hüpates saadud kaelavigastused on kahjuks väga levinud. Halvim, mis juhtub, on see et inimene jääb üle keha halvatuks.

Mida teha: Kergemal juhul, kui peaga põhja hüpanud inimene kurdab käte surinat ja tuimust, võib tegemist olla kergema seljaaju vigastusega, aga ka sellisel juhul kehtib tuleb heita pikali, pea panna paigale ja helistada 112. Kui inimene on vees ja ei saa liigutada - ettevaatlikult 3 inimesega välja tuua. 1 hoiab pead paigal, teine hoiab õlgu ja vaagnat ning kolmas jalgadest. Mingil juhul ei tohi pead liigutada!

Kui puuk on end naha külge kinni imenud, et tohi teda lihtsalt ära tirida, samuti ei tohi õli peale panna - puugil hakkab paha ja ta oksendab võimalikud haigusetekitajad oma ohvrile sisse.

Mida teha: kohe, kui avastatud, tuleb puuk välja võtta. Kõige parem on selleks kasutada spetsiaalseid puugitange. Kui neid pole, tuleb puuk ettevaatlikult vastupäeva suunas välja keerata. NB! Kui 10 päeva hiljem tekib samale kohale suur punane laik, on tõenäoliselt tegemist borrelioosiga.

Õnnetusi on kergem ära hoida kui tagajärgedega tegeleda. Kindlasti tasub investeerida esmaabikoolitusse, sest lehest loetu ei pruugi kriitilisel hetkel meelde tulla. Olulisemad võtted tuleb ise läbi teha. Kes tarvitab regulaarselt ravimeid, peaks neid alati piisavas koguses endaga kaasas kandma. Kellel on tõsisemad tervisehäired või kes on saanud hiljuti haiglaravi, peaks ligi hoidma meditsiinilist dokumentatsiooni.

Eraldi lastevanematele tahaksin südamele panna, et tundke palun huvi, kus on teie võsukesed öösel kell 3! Elu on näidanud, et purjus teismeliste öised "seiklused" on tihtipeale traagilise lõpuga.