Maja nagu laev

"Eks see laevakujund sündiski suures osas tänu asukohale," tunnistab majaperemees Stig Packalen. "Maja esikülg oma pikkade terrassidega on avatud hommikupäikesele ja järvele. Sissekäigu ja väheste akendega tagaosa ehk ahter, vaatab aga põllu poole. Lihtne ju."

Maja esiosa järvelt silmitsedes tundubki, nagu oleks tegemist väikese kruiisilaevaga, mis sinu paadist mööda seilab.

Klaaspiirdega rõdud on kui päikesedekid ja ümmargused aknad meenutavad illuminaatoreid.

"Maja projekt valmis ning ehitustööd algasid paar aastat tagasi," selgitab Packalen. "Arhitektiks on meie pere hea tuttav Rami Ovaskainen, keda võib ka peaaegu oma küla meheks pidada, asub tema elamine meilt vaadates kohe teisel pool järve. Eks pikem tutvus oli ka see, mis aitas arhitektil paremini mõista, milline meie uus kodu peaks olema."

"Kui ehitustööd on nüüdseks kenasti lõpetatud, siis õues on veel päris palju teha. Hoone ümbrus vajab haljastamist ning järvepoolne nõlv veel looduskividega täitmist," lisab ta.

Hoone kolmest korrusest alumine on Packaleni sõnul suures osas kaljusse raiutud, sest looduslik graniitkivi ulatus siin otse maapinnale. Kaljusse sukeldunud maja paistabki nüüd tagantpoolt kahe-, eest aga kolmekordne.

Igale korrusele jagub umbes saja ruutmeetri jagu kasulikku pinda. Niinimetatud keldrikorrus on siiski suurelt osalt tehniliste ruumide ja majaperemehe veini- ja konjakikeldri päralt.

Samuti jagub ruumi külalistetoale, kuhu valgus langeb vaid pealmise korruse põrandasse paigutatud akendest, mis toimivad ka valgustitena.

Esimesele korrusele on koha leidnud köök koos söögi- ja elutoaga ning väiksem raamatukogutuba.

Teisele aga magamistuba, kabinet ning saun koos pesu- ja majapidamisruumiga. Viimaste aknad on laevale omaselt ümmargused ning seinu katab sinakas klaasmosaiik.

"Jätkub ruumi nii meile kui ka lastele-lastelastele, kes siin samuti tihedad külalised on," naerab majaperenaine Sinikka.

Tema tehtud rõõmsaid värvilaike-klaasvitraaže jagub mitmele poole majja.

Majaomaniku Stig Packaleni sõnul on nii mitmedki majaehitusel kasutatud materjalid toodud Eestist.

Nii on hoone seinad laotud meilt pärit Aeroc-plokkidest ja avatäited on valmistanud Aru Grupp. Samuti pärineb Haapsalust maja tagakülje fassaadile laotud looduskivi. "Eestist oli materjali tuua soodsam, kui kohapealt osta, toodete kvaliteet on sama," põhjendab ta.

Fotod: Teet Reier