Schengen annab ehtsa ajavõidu

ÄP 05. oktoober 2007, 00:00

Eesti liitub 21. detsembril Schengeni viisa- ja õigusruumiga. Veel üks organisatsioon, veel üks verstapost.

Kuivõrd meil polnud juba varem Schengeni riikidega viisasid vaja, on praktilisest kasust suurem Eesti riigi maine tõus.

Oleme võetud üpris auväärsete riikide klubisse, mille piires võib inimene vabalt ringi liikuda.

Inimene, kes on saanud loa siseneda ühte Schengeni ruumi riiki, võib vabalt liikuda ka teistes Schengeni riikides. Piiridel pole vaja teha rutiinset passi- ja tollikontrolli, võib-olla tuleb ainult autol kiirust maha võtta.

Sedasama on Eesti turist kogenud näiteks Rootsi-Norra või Soome-Norra piiril, kui sõit läks tegelikult Euroopa Liidu piiridest välja - aga midagi ei juhtunud, keegi sinu vastu huvi ei tundnud.

Sama situatsioon, suunaga siiapoole, võib soodustada välisturistide Eestisse sattumist, kui teatakse, et Helsingist Tallinna saabudes pole ees enam mingeid formaalsusi.

Või Lätist Eestisse tulekul - polegi autode pikka järjekorda, vaid vaba läbisõit. Seega lisandub viisavabadusele oluline tegur - ajavõit.

Schengeni riigi staatus säästab meie piirivalvurite aega ja tegemisi, nad saab ümber paigutada näiteks Eesti-Vene piirile.

Kuigi veoautodele järjekorrad Eesti-Vene piiril ei tulene meist.

Schengeni viisa- ja õigusruum ei hõlma tervet Euroopa Liitu. Näiteks Suurbritanniat - riiki, mis suhtub sissetulijatesse suure ettevaatusega.

Ent Suurbritannia on meie jaoks ikkagi ülemereterritoorium, kuhu niisama kõrvalpõike korras ei satu, vaid minnakse konkreetse eesmärgiga.

Schengeni ruum töötab kõige paremini just kõrvuti paiknevate riikide jaoks - väisad ühte, aga kui tuleb tahtmine, põikad ka teise.

Tuleb välja, et Schengeni ruumi abiga oleme ühes organisatsioonis ka selliste rikaste heaoluriikidega nagu Šveits, Norra, Island ja Liechtenstein.

Võib-olla saab mõjutab see ka Eesti-Vene piirileppe sõlmimist, kuivõrd meie seljatagune on järjest tugevam?

President Toomas Hendrik Ilvese sõnul peab Eesti kuulumine Schengeni ruumi võtma eestimaalastelt lõplikult ääremaatunde.

"Loodan, et omavalitsused ja ettevõtjad kasutavad tarmukalt Schengeni võimalusi," ütles Ilves.

Veel üks huvitav asi: Brüsselist Tallinna lend on nüüd nn siselend. Võib küsida: kas siselend Belgia või Euroopa Liidu jaoks?

Aga võib-olla hoopis Eesti-sisene lend, kui ennast tagasihoidlikkusega mitte koormata.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

    Vaata kogu kava
    Äripäev https://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
    24. November 2011, 17:05
    Otsi:

    Ava täpsem otsing