Schengeni kell kukub enne jõulu

Otsusest teatas Euroopa Liidu eesistujamaa Portugal, kelle esindaja sõnul ei pea Eesti, Läti, Leedu, Malta, Poola, Sloveenia, Slovakkia, Tšehhi ega Ungari kodanikud sellest päevast enam Schengeni viisaruumi sisepiiridel passi näitama. Ühinemise peavad ametlikult kinnitama Euroopa Liidu ministrid novembris.

Eesti Rahvusvaheliste Autovedajate Assotsiatsiooni (ERAA) peasektretäri Toivo Kuldkepi sõnul tulevad edaspidi loodetavasti Eestisse ja läbi Eesti ka Vene vedajad sõitma.

"Kaubavedajad said ka enne ilma passita liikuda Euroopa Liidu riikides. Kuid Schengeniga liitumine on positiivne just selles mõttes, et Venemaalt tulevatele vedajatele muutub Euroopa Liidus liikumine nüüd mugavamaks," ütles Kuldkepp.

"Oleme igasuguseid vigureid teinud, et venelasi siia sõitma meelitada, kuid kui majandushuvi pole, siis asi ei liigu. Vene sisevedudel on hinnad kõrgemad kui rahvusvahelistel, samuti on Venemaal suur veoautode puudus," kommenteeris Kuldkepp. "Schengeni viisa- ja õigusruumiga liitumises ei näe ma midagi negatiivset, mida vähem takistusi piiril, seda parem," võttis Kuldkepp teema kokku.

Reisikorraldusettevõtte Tiit Reisid OÜ tegevjuhi Tiit Randmaa sõnul muudab Eesti ja veel kaheksa Euroopa Liidu liikmesriigi liitumine Schengeniga Euroopas reisimise lihtsamaks.

"Loomulikult on teretulnud see, et saab inimese moodi reisida. On ju mugav, kui ei pea ootama. Meie iseenesest enam nii pikki reise ei tee, rohkem Lätisse ja Leedusse, samuti tellitud reisid," märkis Randmaa.

Baltika tegevjuhi Meelis Milderi sõnul on Euroopa Liidus vahe tegemine ebameeldiv, Schengeni süsteemiga liitumine mõjub Eestile tema arvates hästi.

"Loomulikult kõik, mis elu mugavamaks teeb, mõjutab midagi. Kindlasti ei mõju see halvasti," kommenteeris Milder Schengeni süsteemiga liitumist. "Minu arvates on see pigem suurema protsessi väike osa. Ma ei usu, et me sellega seoses võiksime hakata ennast eurooplaslikumana tundma," kommenteeris Milder ning lisas, et viimase aja välispoliitilised suunad liiguvad pigem isolatsiooni kui integratsiooni suunas.

Schengeni süsteemiga liitumine mõjub Eesti ärimeestele positiivselt ja ärikontaktide sõlmimine hõlbustub, arvab majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi majanduspoliitikatalituse juhataja Raul Allikivi.

"Schengeniga liitumine soodustab ärikontaktide tekkimist. Äridelegatsioonide visiidid muutuvad lihtsamaks, sest viisasid pole enam nii keeruline saada. Kaob lisabarjäär," kommenteeris Allikivi viisaruumi soodsat mõju Eesti majandusele.

Kõige rohkem võidavad sellest Allikivi sõnul turismiettevõtted, kellele avanevad uued turud.

"See tähendab seda, et Eestisse tulek muutub lihtsamaks, suurematest riikidest hõlbustub see näiteks näiteks Venemaal ja ka Hiinal ning Indial. Kui seni pidi inimene omama Eesti viisat, siis nüüd piisab Schengeni viisast. Tugevaimat mõju osutab see kindlasti turismisektorile," märkis Allikivi.

"Eesti turismiettevõtetele avanevad uued turud ja uued tooted. Ettevõtted saavad nüüd ka Eesti erinevatesse Euroopa tuuridesse lülitada. On räägitud varem ju sellest, et Eesti viisat saada pole kerge ja ka Eesti esindusi pole kõikides riikides," selgitas Allikivi.

"Kui Eestis nüüd kontroll inimeste üle väheneb, võib liikuda ka rohkem kurjategijaid jne, kuid see sõltub ikkagi sellest, kuivõrd palju raskem oli tulla Eestisse enne, võrreldes mõne Schengeni maaga," kommenteeris Allikivi võimalikke negatiivseid mõjusid. "Majanduslikus mõttes on see liitumine ikka pigem positiivne."

Autor: Kaisa Tahlfeld