Unustage lumi, tulemas on viinamarjad!

Tartu Ülikooli Tehnoloogiainstituudi direktor Erik Puura ütleb, et suurimad kliimamuutusest tekkivad mõjutused Eestile on metsade kiirenenud kasv ning meie turismipotentsiaali kasv.

"Samuti võib juhtuda, et tekib migratsioon ning rahvaid hakkab meie aladele liikuma, otsides stabiilsemat keskkonda," sõnab Puura.

Teadlaste väitel pole keskkonnakatastroofidest, nagu praegu lõõmavad tulekahjud Californias või New Orleans'i orkaan, inimeste põhjustatud.

"Inimene ei suuda, nii palju kui ta seda ka sooviks, planeedi kliimat mõjutada. Üle 99 protsendi maakera soojusest annab päikene ning kõik ülejäänud, kaasa arvatud paljuräägitud inimese mõju, on marginaalne," väidab Tallinna Ülikooli geoökoloogia õppetooli juhataja Jaan-Mati Punning.

Punning leiab, et kliimuutuste taustal on suurim probleem meie oskamatus sobituda soojema kliimaga.

"Tõde on see, et praegu kliima soojeneb. Kas ta soojeneb 200 või 300 aastat, ei ole teada, kuid pärast seda tuleb külm aeg. Ma olen oma üliõpilastele ikka toonud neid näiteid, et 1000 aastat tagasi kasvatasid viikingid Gröönimaal kartuleid ja pidasid kariloomi või et 19. sajandi algusest on pildid, kus jaanipäeval saanidega kirikusse sõideti," kinnitab Punning.

Põhiline probleem tekib selles, et siiani et teata, mismoodi käitub Golfi hoovus, kas kliima jätkab soojenemist või hakkab jahtumine. Lisaks sellele on selge, et 4000 aasta pärast tuleb uus jääaeg ning see on keskkonna paratamatus ja kulg, mitte aga inimese mõju. "Inimene ei suuda nii palju planeeti reostada, et sellest oleks mingi väga ühene mõju. Keegi ei tea mis toimub 100 aasta pärast. Kui soojenemise käigus sulab kogu Gröönimaa ning see külm veemass hakkab allapoole valguma, kaob Golfi hoovus ja meie piirkond, kus on suhteliselt pehme kliima, muutub sarnaseks meiega laiuskraadi jagava Kanada keskosaga," räägib Punning.

Pidev jutt maailma päästvast rohelisest energiast ei vasta akadeemikute sõnul tõele, kuna rohelise energia saamiseks kulutatakse kordades rohkem mitte-rohelist energiat.

Võtame näiteks tuuleenergia. Tuulegeneraatorite ehitamiseks, püstipanemiseks ning tööshoidmiseks on kulutatud energiat kordades rohkem kui nende eluaega vaadates tagasitootmisele kuuluv hulk.

Kui rääkida biodiislist, saab ühelt hektarilt põllult umbes 3 tsentnerit õli, kuid seda, et tootmiseks kulutatakse umbes 2 tsentnerit sellest samast kogusest, ei räägi keegi. Plastpudelite jätmine loodusesse on lõppkokkuvõttes loodusele kasulikum kui nende taaskäitlemisel tekkiv CO" emissioon ning energiakulu.

Hüdroenergeetika on aga juba hakanud oma võlu kaotama, kuna muudab piirkonna ökoloogilist balanssi ja suunab ümber jõed ning kahjustab jõesänge.

Eesti teadlased ei jaga seisukohta, et inimene põhjustab kliimamuutusi.

"Kogu mu viimase 20 aasta uurimiste tulemus viitab, et ÜRO IPCC (Intergovernmental Panel on Climate Change) teooria globaalsest soojenemisest on vale. Seda paljudel põhjustel, millest olulisim on see, et praegused kliimamudelid on lapsekingades, mitte keegi ei tea tegelikult mis juhtub või juhtuma peaks hakkama," kinnitab Tartu Observatooriumi atmosfääriseire töörühma erakorraline teadur Olavi Kärner.

"Temperatuuri muutused viimase 200 aasta jooksul ei näita CO" kasvu juhtivat osa soojenemises. Temperatuur hüpleb küllalt juhuslikult," sõnab Kärner.

Kuna süsihappegaasi hüsteeria ei ole põhjendatud, kaob see niipea, kui suurriigid näevad, et ta edu ei too, leiab Kärner ning lisab, et seega Eesti majanduses peaks arendama põlevkivist maksimaalse kasumi saamise teed.

Tartu Ülikooli geograafiakandidaat dotsent Jaak Jaagus leiab samuti, et inimese mõju kliimale on ülehinnatud.

"Enamik kahjud, näiteks majanduslikud, ei tule kliimamuutustest vaid erakorralistest ilmastikunähtustest, mis on pidevalt olnud ja mis oma olemuselt on juhuslikud. Kraadi muutus ühe või kahe kraadi võrra on inimesele tajumatu ning meie vahelduvad aastaajad on rohkem tuntavad," leiab Jaagus.