Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    GoBusil pole usku toetuse piisavasse suurenemisse

    Alpiuse sõnul keelab ühistranspordiseadus kahjumiga reisijaveod, kuid kõik nende seitse maakonnaliini on kahjumis. Kõige suurem on miinus Valgamaal - 3,76 krooni liinikilomeetri kohta. Kui riik doteerib Valgamaal ühte liinikilomeetrit 5,89 krooniga ja piletitulu on seal 2,43 krooni, siis GoBusi tegelik kulu on 12,07 krooni.
    Alpius sõnas, et nende kulu ühe liinikilomeetri peale ei ole sugugi ülepakutud, vaid pigem madalam. See ühtib sel aastal Harjumaa jaoks tehnikaülikooli sõltumatu eksperdi tehtud arvutustega, kus keskmine liinikilomeetri kulu oli 13 krooni.
    "Praegu saame kuus riigilt 8 miljonit krooni dotatsiooni ja maksame palkade pealt maksudeks 10 miljonit tagasi," sõnas Alpius.
    Möödunud aastal oli firma kahjum 32 miljonit krooni. GoBus saab tänavu riigilt 87 miljonit krooni, järgmisel aastal on firma kulude kasv vähemalt 15%. Et miinusest üldse välja tulla, on vaja dotatsiooni kaks korda enam, seega rahuldaks GoBusi 150 miljoni kroonine dotatsioon.
    Alpiuse sõnul oli ka eilne streik ennatlik, neil pole bussijuhtidele midagi öelda enne, kui riigi toetus pole selge. GoBusis töötab 632 bussijuhti, kelle keskmine brutopalk on 11 358 krooni. Transporditöötajate ametiühinguga kokkuleppel maksab GoBus juhtidele võrdset palka olenemata dotatsioonist ja maakonnast.
    Tavaliselt on dotatsiooni tõus jäänud 10% piiresse, kuid järgmisel aastal on ettenägematu lisakulu kütuseaktsiisi tõus, mis Alpiuse hinnangul lööb kõik kulud üles. Piirid on ees ka piletitulu suurendamisel, siin on GoBus igas maakonnas maksimummäära saavutanud, jätkas Alpius.
    Teine suurem dotatsioonil elav bussifirma Atko Grupp ei suutnud kahe päeva jooksul oma dotatsiooninumbreid ütlema, kuna nende juhataja on puhkusel.
    Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi teede- ja raudteeosakonna juhataja Ain Tatter seevastu sõnas, et ilmselt on vähe valdkondi, mis on nautinud nii suurt toetuse kasvu kui ühistransport maal. "On olnud ka 40protsendiline kasv 2004.-2006. aastal," ütles ta. "Praegu on toetuste kasv kasvanud üle kulude kasvu ja üle inflatsiooni."
    Tatteri sõnul on bussifirmad vabatahtlikult pakkunud nii madalaid liinitasusid ja sõlminud nende peale lepingud. Firmad teavad, et saavad mahtu teisel aastal suurendada, jätkas Tatter. "Saaremaal näiteks GoBus pakkus esimesel aastal ühe liinikilomeetri hinna ja järgmisel taotles 60% rohkem raha," sõnas ta.
    Tema sõnul on hea näide Harjumaalt, kus ühistranspordikeskus muutis lepingutingimusi nii, et bussifirma peab trahvi maksma, kui ei suuda pakutud hinnaga toime tulla. "Odavaim Harjumaa Liinid tõmbus kohe eemale," rääkis Tatter. Ta lisas, et süüdi on ka maavalitsused, kes on sõlminud lepinguid, mis võimaldavad raha juurde kaubelda.
    Bussifirma Sebe finantsjuhi Malle Raua sõnul katavad nemad püsikulusid kommertsliinide abil, riigi abirahale ehitatud firma pole Eestis jätkusuutlik.
    "Ilmselgelt mitte üheski maakonnas pole võimalik kasumit teenida," jätkas Raud. "Hea, kui saame katte otsekuludele." Tema sõnul on selge, et ükski firma ei ole jätkusuutlik, kui doteeritavate liinide osakaal on põhitegevuses liiga suur. ASi Sebe püsikulude kate tuleb põhiliselt kommertsliinidelt.
    Tõsiselt on Sebel kaalumisel Võru linna bussiliinidest loobumine: kilometraaž ja piletitulu väike (nt soodustused pensionäridele) ja dotatsioon kõigest 8,85 kr/km, lausus Raud, märkides, et Pärnu linnavedude konkurss võideti viieks aastaks hinnaga üle 30 kr/km.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Vandeadvokaat ühistranspordist: alarahastuse vältimine on riigi vastutus
Olukord ühistranspordi korralduses – osaliselt nii-öelda tasuta transpordis – on vilets juba aastaid, kuid kallinenud kütuse tõttu kasvas see kriisiks. Hiljuti rahuldas riigikohus kolm ettevõtjate kaebust, kuid alarahastatud teenindajate seis üha halveneb, kirjutab vedajaid kohtus esindanud vandeadvokaat Jaana Nõgisto.
Olukord ühistranspordi korralduses – osaliselt nii-öelda tasuta transpordis – on vilets juba aastaid, kuid kallinenud kütuse tõttu kasvas see kriisiks. Hiljuti rahuldas riigikohus kolm ettevõtjate kaebust, kuid alarahastatud teenindajate seis üha halveneb, kirjutab vedajaid kohtus esindanud vandeadvokaat Jaana Nõgisto.
EfTENi uusim fond tühistas plaanitud osakute pakkumised
EfTEN Capital tühistab fondivalitsejana oma uusima, EfTEN United Property Fundi avaliku pakkumise käigus välja kuulutatud uute osakute pakkumised, mis pidid vahetappidena kestma aasta lõpuni.
EfTEN Capital tühistab fondivalitsejana oma uusima, EfTEN United Property Fundi avaliku pakkumise käigus välja kuulutatud uute osakute pakkumised, mis pidid vahetappidena kestma aasta lõpuni.
Reaalajas börsiinfo
Edukat tippjuhti Tarmo Noopi kutsuti buldooseriks, aga see on nüüd minevik Lahkumisintervjuu!
Veerandsada aastat A. Le Coqi juhtinud Tarmo Noop (54) meenutab lahkumisintervjuus, et karjääri alguses kutsuti teda buldooseriks. Praegu ei kujuta ta ettevõtte juhina ette noort 24aastast, kellel puuduvad, nagu temal toona, varasemad kogemused.
Veerandsada aastat A. Le Coqi juhtinud Tarmo Noop (54) meenutab lahkumisintervjuus, et karjääri alguses kutsuti teda buldooseriks. Praegu ei kujuta ta ettevõtte juhina ette noort 24aastast, kellel puuduvad, nagu temal toona, varasemad kogemused.
Eesti lõpetab Schengeni viisaga venemaalaste riiki lubamise
Järgmisel nädalal kavatseb valitsus kehtestada sanktsioonid Eesti riigi poolt Vene kodanikele väljastatud Schengeni viisade suhtes ning nende viisade omanikke riiki enam ei lubata.
Järgmisel nädalal kavatseb valitsus kehtestada sanktsioonid Eesti riigi poolt Vene kodanikele väljastatud Schengeni viisade suhtes ning nende viisade omanikke riiki enam ei lubata.
Riigikontroll tõi töötukassa koolitustes välja hulga puudusi ja nõuab nende kontrollimist
Riigikontroll leiab, et töötukassa peab selgeks tegema, millisest koolitusest on töö leidmisel kasu ja kontrollima koolituse taset. Samuti tõi kontroll välja, et töötukassa ei jälgi, kas pärast koolitust läheb inimene õpitud valdkonda tööle.
Riigikontroll leiab, et töötukassa peab selgeks tegema, millisest koolitusest on töö leidmisel kasu ja kontrollima koolituse taset. Samuti tõi kontroll välja, et töötukassa ei jälgi, kas pärast koolitust läheb inimene õpitud valdkonda tööle.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.