Tiina Mõis - Saatuse sõbranna

"Rikkus teeb õnnelikumaks ainult selle võrra, et üks mure - rahamure - on vähem," ütleb Mõis. Tiina Mõis on suutnud elumere lainetel kõndida alati laineharjadel. Nüüd on tema elus tulnud aeg elada iseendale. Ta ei pea hommikul kella peale tööle tõttama ega rutiinseid koosolekuid pidama.

"Olen juba praegu igapäevatööst üsna loobunud. Samas, jalgu seinale visata ja ennast maailmast välja lülitada ei kavatse ma kunagi, sest investeeringutega tuleb ikka tegeleda," lisab Mõis. "Öeldakse, et mis on su golfi handicap, nii mitu tundi sa nädalas töötad. Minu handicap on 25 ja see on päris paras hulk tunde. Lisaks olen valmis vastu võtma uusi väljakutseid ning jätkuvalt osalema heategevusprojektides," ütleb ta

Kaks aastat tagasi augustis broneeris reisifirma Tiina Mõisale pileti Copterline'i traagilisele lennule. Vaid saatuslikud murdosa sekundeist, mis kogemata kombel ummistasid piletite broneeringusüsteemi, päästsid Mõisa surmalennust. Reisifirma palus tal lennata järgmise lennuga.

"Ma ei soovi ka praegu, kaks aastat hiljem, seda sündmust kommenteerida, kuid elu üle järele mõtlema pani see lugu kindlasti," lausub ta.

Eesti printsess Dianaks kutsutud Mõis kuulub Eesti edukate põlvkonda. Ta on välimuselt alati väljapeetud ja soliidne.

Lihtsast Järvakandi töölisperekonnast pärit, on Tiina Mõis osanud elus teha õigeid valikuid, olla õigel ajal õiges kohas. Ka abielu Hansapanga ühe omaniku, Jüri Mõisaga, millest tänaseks on saanud ajalugu, tõi Tiina Mõisale juurde panga aktsiaid.

Virkus, tagasihoidlikkus, eestimeelsus olid väärtused, mida tema vanematekodus hinnati. Juba aastaid meestega rinda pistnud daam ütleb, et naisele tulevad kasuks samad omadused mis mehelegi: töökus, ausus, mõtlemisvõime.

"Vastupidavust ja kangust peab naistel aga rohkem olema, sest kodu ja pere nõuavad lisaenergiat, vastutust töö juures tuleb aga meestega võrdselt kanda," ütleb ta.

Õnnelikuks ajaks peab Mõis oma elus Eesti ärkamisaega ja Hansapanga ülesehitusaastaid. "Teisest küljest on panga ülesehitamise aastad pere ja kahe kooliskäiva lapse kõrvalt, omaenda huvide tagaplaanile jätmisega olnud kindlasti minu elu kõige raskemad ja pingelisemad. Praegu on õnnelik periood, sest mul on enda jaoks aega - nii reisimiseks kui ka huvialadega tegelemiseks," räägib Mõis. Ta on kõva käsi tennises ja golfis.

Tiina Mõis ja ta elukaaslane, restoraniärimees Mart Kutsar ehitasid mõned aastad tagasi endale ilusa maja Pirita jõe ürgorgu.

"Oleme kaheksa aastat koos elanud, mis näitab, et meie suhtel on sisu," ütleb Kutsar.

Oma elutööks peab aga Tiina Mõis oma tütreid, kes elavad ja õpivad praegu Ameerikas. Vanem tütar Martina lõpetas Stanfordi ülikooli majanduse erialal, noorem tütar Kristina on lõpetamas Yale'i ülikooli keemiatehnoloogia eriala.

"Räägime mitu korda nädalas Skype'i vahendusel, aga kohtume siis, kui nad koolivaheajaks koju lendavad või ma ise Ameerika-reisi ette võtan. Arvan, et tütred ei jää välismaale igaveseks, sest nad on Eesti suhtes igati positiivselt meelestatud," ütleb Tiina Mõis.

Kui 1991. aastal üheksa meest Hansapanga lõid, asusid neli neist - Hannes Tamjärv, Jüri Mõis, Rain Lõhmus ja Heldur Meerits - panka igapäevatööle. Paar päeva hiljem tuli Hansapanka raamatupidajana tööle ka Tiina Mõis, kes panga omanikuks sai hiljem, kui töötajatele hakati aktsiaoptsioone jagama.

Ta meenutab, kuidas ta ostis seitse Hansapanga aktsiat. Tollal 700 kroonisest investeeringust on tänaseks saanud sadu miljoneid kroone.

"Mitmesaja krooni eest ja millal ma täpselt esimesed aktsiad ostsin, mängis lõppkokkuvõttes väikest rolli. Minu investeeringu kasv sai võimalikuks tänu nendele valikutele, mis said tehtud koos teiste Hansapanga juhtidega, ning sihikindlale tööle," räägib Mõis.

Ta lisab, et 700 krooni ei jäänud muidugi kaugelt viimaseks selles investeeringuks.

"Uskusin meie ettevõtte tulevikku ja paigutasin sinna suure osa oma palgast. Ka aastaid pärast panga asutamist, kui iga ratsionaalselt mõtlev investeerimisnõustaja oleks soovitanud mul "portfelli diversifitseerida", julgesin mina endiselt hoida oma osalust Hansapangas," räägib ta.

"Annan aru, et Hansapanga teke ja minu osa selles loos said võimalikuks tänu iseseisva Eesti Vabariigi tekkele ja arengule. Sellel põhjusel ei ole mul kahju ka Eesti riigile makse maksta."

Tiina Mõis on mitmeid aastaid Äripäeva rikaste TOPis olnud Eesti jõukam naine ja suurim maksumaksja. 2005. kevadel müüs ta aktsiad koos teiste omanikega Swedbankile, teenides 160,7 mln ja makstes riigile 40 mln krooni makse.

Mis puudutab rikaste ja dividendi miljonäride pingeridu, ütleb Mõis, et inimestele ikka meeldib edetabeleid koostada - las siis koostatakse. Rikaste TOP on tema sõnul küll objektiivne, ent sealt jääb välja näiteks inimese enda nimel olev vara ja väärtpaberid.

"Suurima maksumaksja tiitlit võiksin kanda uhkusega, aga selleteemalist edetabelit pole ma kuskil kohanud," lisab ta.

Mõis ütleb, et tegeleb viimastel aastatel ainult oma isikliku varaportfelli haldamisega, peale selle on ta mitme firma nõukogu liige.

Tiina on aus ja järjekindel naine. Tema peale võib kindel olla, olgu tennises, igapäevaelus, äris. Meie tutvus sai alguse tennismängu finaalis, kus olin tema vastane. Ilmselt mõistis ta, et olin paras pähkel. Hiljem on see meid liitnud.

Ta on eetiline ja heldekäeline. Annetades jääb ta ise tagaplaanile. Ta ei taha kõigile meeldida, ütleb alati välja oma arvamuse. Ka negatiivseid asju välja öeldes teeb ta seda delikaatselt ja meeldivalt.

Kahtlemata on Tiina naisena väga veetlev. Eks ta ole mõne mehe jaoks liiga intelligentne ja tark. See on paljudele meestele hirmutav. Mind pole ta ära hirmutanud.

Mis puutub rahasse, pole ta laristaja ega pillaja. Tema on suguvõsas heategija, on väga paljusid lähisugulasi rahaliselt aidanud. Ta on väga seltskondlik ja mis minu arust eriti oluline - kannatlik. Olen seda suisa imeks pannud. Näiteks olukordades, kus mõni teine oleks ammu vindi üle keeranud, jääb tema ikka rahulikuks. Arvan, et tema elus on tulnud aeg, kus ta pühendub rohkem iseendale, tütardele ja perele.

Puutume kokku tennist mängides ja reisides. Tiina on hea reisiseltsiline, on enne kõik ära organiseerinud ja täpselt paika pannud. Ta pole tujukas.

Inimesena on Tiina tasakaalukas, kaalutlev ja sihikindel, avatud suhtleja, pere hoidev. Tütred on tema jaoks olulised. Mida ta ette võtab, selle lõpuni viib. Miinuspool on, et vahel nii enesekindel, et ei kuula ära teiste arvamust. Ta on hinnatud, jõukas ja edukas naine, mistõttu sageli inimesed tõmbavad temaga rääkides pea õlgade vahele. See pole isegi niivõrd Tiina süü, kui temaga suhtlevate inimeste asi.

Ema on virk inimene, kes armastab täpsust ja korda. Nii raamatupidamises kui ka koduses majapidamises püüab ta alati korda luua, ega puhka enne, kui see on majja löödud. Huvitaval kombel ei olnud ta meid kasvatades sama range ja nõudlik, koolitööde tegemine oli alati meie endi vastutusala.

Tiina on loomult tagasihoidlik inimene, kes sooviks vältida igasugust tähelepanu. Alati, kui lähenemas on valimised, küsime Kristinaga temalt: kas äkki viitsid seekord kandideerida? Tema aga väidab, et tal ei ole sellist sõnaosavust ega tähelepanu taluvust, et poliitikas midagi märkimisväärset korda saata.

Kogu alalhoidlikkus kaob spordiväljakul. Kui ema avastab mõne spordiala nagu tennis või golf, siis tegeleb sellega nii põhjalikult, kuni iga nüanss on selge ja kõik olulised konkurendid alistatud. Ta on 50aastasena nii heas vormis, et suudab iga kell oma tütreid tennises võita. Rahulikud daamide spordialad nagu kepikõnd ega jooga talle huvi ei paku.