Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Ka super-Maal on laamtektoonika
Hiljuti leitud suured Maa-sarnased
planeedid teiste tähtede ümber on tekitanud arutelu, kui Maa-sarnased nad ikkagi
on.
Super-Maa on termin, millega nimetatakse Maast kuni kümme korda suuremaid kivist planeete. Harvardi ülikooli teadlased jõudsid järeldusele, et sellised planeedid on Maa-sarnased vähemalt selle poolest, et suure tõenäosusega on nende litosfäär ehk väline tahke kivimiline kest jaotunud üksteise suhtes liikuvateks plaatideks ehk laamadeks.
Laamade liikumine põhjustab maavärinate ja enamiku vulkaanipursete tekkimise. Laamtektoonika on Maal toiminud suurema osa selle 4,5 miljardi pikkusest ajaloost. Maa on ainus laamtektoonikat omav Päikesesüsteemi planeet ning seda peetakse muuhulgas üheks põhjuseks miks elu Maal arenema sai hakata, kirjutas Physorg.
Laamtektoonika on seni teada vaid Maal, kuid ajakirjas The Astrophysical Journal ilmunud artiklis väidavad Harvardi teadlased eesotsas Diana Valenciaga, et Maa suurematel vendadel teistes päikesesüsteemides on väga tõenäoliselt samuti laamtektoonika olemas ning seega ka lisapõhjus, miks uskuda, et ka elu võib seal sarnaselt Maale olemas olla.
Osad neist planeetidest võivad asuda elu tekkeks õiges kohas ehk piirkonnas, mis on sobiv vedela vee leidumiseks, ilma milleta meile tuntud eluvormid eksisteerida ei saa.
Valencia töögrupp koostas arvutimudelid, millega uuriti, kuidas suhtub kivimilise planeedi mass tema laamade paksusesse ja neile mõjuvatesse jõududesse. Laamasid liigutab Maa vahevöös oleva kivimilise ainese väga aeglane liikumine. Leiti, et mida suurem on planeet, seda suuremad on selle laamadele mõjuvad jõud.
Mida suuremad venituspinged laamadele mõjuvad, seda õhemad nad on ning seega suureneb oluliselt tõenäosus, et planeedi sisesoojusest tulenev liikumine suudab litosfääri erineva suurusega tükkideks ehk laamadeks purustada. Seega on laamtektoonika esinemine Maast suurematel planeetidel teadlaste sõnul vägagi tõenäoline. „Meie töö näitab selgesti, et super-Maa, isegi kui tal pole vett, omab tõenäoliselt laamtektoonikat,” ütles Valencia.
Tulevikus avaneb loodetavasti võimalus ka teadlaste avastusi kontrollida. Seniks aga avastavad NASA Terrestrial Planet Finderi ja ESA Darwini projekti teleskoobid üha uusi Maa-sarnaseid planeete.