Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Ka super-Maal on laamtektoonika

    Hiljuti leitud suured Maa-sarnased planeedid teiste tähtede ümber on tekitanud arutelu, kui Maa-sarnased nad ikkagi on.

    Super-Maa on termin, millega nimetatakse Maast kuni kümme korda suuremaid kivist planeete. Harvardi ülikooli teadlased jõudsid järeldusele, et sellised planeedid on Maa-sarnased vähemalt selle poolest, et suure tõenäosusega on nende litosfäär ehk väline tahke kivimiline kest jaotunud üksteise suhtes liikuvateks plaatideks ehk laamadeks.
    Laamade liikumine põhjustab maavärinate ja enamiku vulkaanipursete tekkimise. Laamtektoonika on Maal toiminud suurema osa selle 4,5 miljardi pikkusest ajaloost. Maa on ainus laamtektoonikat omav Päikesesüsteemi planeet ning seda peetakse muuhulgas üheks põhjuseks miks elu Maal arenema sai hakata, kirjutas Physorg.
    Laamtektoonika on seni teada vaid Maal, kuid ajakirjas The Astrophysical Journal ilmunud artiklis väidavad Harvardi teadlased eesotsas Diana Valenciaga, et Maa suurematel vendadel teistes päikesesüsteemides on väga tõenäoliselt samuti laamtektoonika olemas ning seega ka lisapõhjus, miks uskuda, et ka elu võib seal sarnaselt Maale olemas olla.
    Osad neist planeetidest võivad asuda elu tekkeks õiges kohas ehk piirkonnas, mis on sobiv vedela vee leidumiseks, ilma milleta meile tuntud eluvormid eksisteerida ei saa.
    Valencia töögrupp koostas arvutimudelid, millega uuriti, kuidas suhtub kivimilise planeedi mass tema laamade paksusesse ja neile mõjuvatesse jõududesse. Laamasid liigutab Maa vahevöös oleva kivimilise ainese väga aeglane liikumine. Leiti, et mida suurem on planeet, seda suuremad on selle laamadele mõjuvad jõud.
    Mida suuremad venituspinged laamadele mõjuvad, seda õhemad nad on ning seega suureneb oluliselt tõenäosus, et planeedi sisesoojusest tulenev liikumine suudab litosfääri erineva suurusega tükkideks ehk laamadeks purustada. Seega on laamtektoonika esinemine Maast suurematel planeetidel teadlaste sõnul vägagi tõenäoline. „Meie töö näitab selgesti, et super-Maa, isegi kui tal pole vett, omab tõenäoliselt laamtektoonikat,” ütles Valencia.
    Tulevikus avaneb loodetavasti võimalus ka teadlaste avastusi kontrollida. Seniks aga avastavad NASA Terrestrial Planet Finderi ja ESA Darwini projekti teleskoobid üha uusi Maa-sarnaseid planeete.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Analüüs: sügis tööstuses võib kujuneda suheliselt ebameeldivaks
Sügis oma väljakutsetega ettevõtetele on ees – suured saavad hakkama, väikestel nii lihtsalt ei lähe, kirjutab KPMG auditi osakonna projektijuht Ilja Fenenko Äripäeva Infopanga masina- ja metallitööstuse konkurentsiraportile antud kommentaaris.
Sügis oma väljakutsetega ettevõtetele on ees – suured saavad hakkama, väikestel nii lihtsalt ei lähe, kirjutab KPMG auditi osakonna projektijuht Ilja Fenenko Äripäeva Infopanga masina- ja metallitööstuse konkurentsiraportile antud kommentaaris.
Jaapani Softbank kukkus rekordilise kahjumiga käpuli
Jaapani tehnoloogiainvestor SoftBank Group Corp. teatas esmaspäeval rekordilisest enam kui 23 miljardi dollari suurusest kvartalikahjumist, kuna tema Vision Fundi investeeringud kannatasid tehnoloogiaaktsiate hindade languse tõttu.
Jaapani tehnoloogiainvestor SoftBank Group Corp. teatas esmaspäeval rekordilisest enam kui 23 miljardi dollari suurusest kvartalikahjumist, kuna tema Vision Fundi investeeringud kannatasid tehnoloogiaaktsiate hindade languse tõttu.
Reaalajas börsiinfo
Raadiohitid: ostuidee karuturul ja tippjuhtimise vähem nähtav pool
Äripäeva raadio kuulajatele pakkus sel nädalal enim huvi aktsiaturgudel toimuv, karuturu taustal esile kerkinud ostuidee ja usutlus tippjuhi Tarmo Noopiga.
Äripäeva raadio kuulajatele pakkus sel nädalal enim huvi aktsiaturgudel toimuv, karuturu taustal esile kerkinud ostuidee ja usutlus tippjuhi Tarmo Noopiga.
Raadiohommikus: uus konkurentsivalvur, külmad sügistuuled ja kuum debatt
Hommikuprogrammi tuleb külla LHV panga krediidijuht Rain Gontmacher. Hommikul, mil LHV raporteerib juunikuu müügitulemustest, räägime, kuidas on keskpankade karmistuv intressipoliitika ning lähenev sügis koos kardetavate energiahindadega mõjutanud Eesti ettevõtete laenu- ja investeeringusoove.
Hommikuprogrammi tuleb külla LHV panga krediidijuht Rain Gontmacher. Hommikul, mil LHV raporteerib juunikuu müügitulemustest, räägime, kuidas on keskpankade karmistuv intressipoliitika ning lähenev sügis koos kardetavate energiahindadega mõjutanud Eesti ettevõtete laenu- ja investeeringusoove.
Raadiohommikus: Tallinna Kaubamaja, Baltic Horizon Fund, muusika idufirma ja mööblisse investeerimine
Millised on kaubandusäri väljavaated sügisel – energiakriis ja tarbijate kindlustunde vähenemine teevad kaupmeestele muret. Kuidas on kõrge inflatsioon mõjutanud kaupmeeste käivet sel suvel? Arendame teemat koos Kaubamaja ASi juhi Erkki Laugusega.
Millised on kaubandusäri väljavaated sügisel – energiakriis ja tarbijate kindlustunde vähenemine teevad kaupmeestele muret. Kuidas on kõrge inflatsioon mõjutanud kaupmeeste käivet sel suvel? Arendame teemat koos Kaubamaja ASi juhi Erkki Laugusega.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.