Radiaatori surverõngastega vasktorud kipuvad tilkuma

Radiaatorite küttetorudena kasutatakse kõrvuti traditsioonilise terastoruga vasktorusid ja sisemise alumiiniumkihiga plastist kihttorusid.

"Niikaua kui liitmikud on taasavatavad, kipuvad need ka avanema," osutab toru ja küttelahendusi pakkuva ASi FEB Sanitaartehnika kütte projektijuht Viljar Sarapuu surverõngastega liitmikega vasktorude puudusele.

Vaid mutrivõtmega suletavaid surverõngaga liitmikke ei tohiks tema sõnul üldse seina sisse peita. Tuleb ju selliseid liitmikke aegajalt pingutada. Soojuspaisumisel, mis on eriti tahkekütte korral kõikuv, surverõngad lõtvuvad. Vase puhul tuleks kasutada kokkujoodetavaid liitmikke, mis aga eeldab eriseadmeid. Liiatigi on vask materjalina kalleim.

Traditsioonilised terastorud on odavaimad, kuid kõrvuti töökindlusega ka töömahukamad. Peab ju neid keermestama ja eriseadmega sobivakski painutama. Suurehitustel aga eelistataksegi vaid terastorusid.

Terastorude liitmisel peab Sarapuu tõhusaimaks keermevahelist pastat ja lina. "Valge pael sobib lina asemel, kui ise teed endale - nii saab ju kiiremini," lisab ta.

Lekkekindlama varuvariandina nimetab Sarapuu sisemise alumiiniumkihiga kihttorusid, mis ise elastsemana päästavad kokkusurutud küttesüsteemi torude liitmikud lõtvumisest. Kergelt painduvaid torusid saab liita eritangidega igaüks. "Plastist torusid võib paigaldada alates katla segukraanist," hoiatab Sarapuu kuumakahjustuste eest.