Eurode laenamine läks taas kallimaks

Euribori tõus mõjutab ka paljusid Eesti laenajaid, kellel intress ei ole fikseeritud.

Intresside tõus viitab asjaolule, et keskpankade pingutus laenuturu elustamiseks ja USA kinnisvaraturu probleemide mõju piiramiseks on takerdumas, vahendas Bloomberg. Eelmise aasta algusest on pangad maha kandnud juba 181 miljardi dollari väärtuses varasid. Šveitsi panga UBSi hinnangul võib number lõpuks küündida 600 miljardini.

"Vähem on tegemist puhta likviidsussurvega ja rohkem signaaliga, et globaalne krediidikriis kestab veel mõne aja," kommenteeris Euribori liikumist BNP Paribase intressistrateeg Nathalie Fillet.

SEB analüütik Ruta Eier usub, et Euribori suurt tõusu ei ole mõtet karta, sest intressimäärad peaksid teises kvartalis langema hakkama. "SEB nägemus on, et aasta jooksul hakkab Euroopa Keskpank baasintressi langetama ja sellega seoses hakkab langema ka Euribor," märkis Eier.

Tema sõnul on oodata, et keskpank langetab alates teisest kvartalist baasintressi 0,25 protsendipunkti võrra ja aasta lõpuks kukub määr 0,75 protsendipunkti võrra. Praegu on euro baasintressimäär 4%.

Ka Hansapank ootab Euribori langust kaugemas tulevikus. "Me ei ole kunagi soovitanud laenuintressi fikseerida. See on inimese vaba valik," ütles Hansapanga eluaseme finantseerimise osakonna juht Agnes Makk aripaev.ee-le Euribori hiljutist tõusu kommenteerides.

Hansapanga eluasemelaenudest umbes 80% on ujuva intressiga. Maki sõnul oli varem ujuva intressi osakaal veelgi suurem, möödunud aastal aga, kui intressid hakkasid tõusma, pöördus ka rohkem inimesi seda fikseerima.