Investorite huvi Eesti ärikinnisvara vastu püsib

Välisinvestorite huvi Eesti kinnisvarasse investeerimise vastu on viimastel aastatel olnud suur. Lisaks on üha aktiivsemad olnud ka Eesti investorid, seda eelkõige kinnisvara üldise kiire hinnatõusu ja alternatiivsete investeeringute võimaluste piiratuse tõttu.

Investorite käitumise on ettevaatlikumaks teinud globaalne kinnisvaraturu jahtumine, laenukapitali kättesaadavuse vähenemine ja kallinemine ning majanduse ülekuumenemise märgid Balti riikides tervikuna. Et Eesti turg ja siinsed atraktiivsed objektid on Kesk-Euroopa mõistes väikesed, käsitletakse Balti riike ühtse investeerimiskeskkonnana. Seega võibki teemakäsitluse teatud mööndustega laiendada üldiselt Balti riikidele.

Kallinev laenamine ja pankade vähenev huvi kinnisvara sektorile laenamise vastu on üks peamisi otseseid muudatusi, mis seab kinnisvara investorite tootluse löögi alla. Eriti keeruliseks muudab kapitali kallinemine ja kättesaadavuse vähenemine nende investorite olukorda, kes omakorda enda tegevust laenudega finantseerivad. Seega ei ole lähiajal investorid enam valmis eelmiste aastate tootluse rekordeid lööma.

Majanduse jahtumine vähendab nõudlust kontori- ja kaubanduspindade järele, kuid praeguse seisuga ei ole Eestis reaalselt ärikinnisvara rahavood vähenema hakanud. Arvestades senist ärikinnisvara pindade puudust ning vajadust uuenduste järele, ei pruugigi muutusi ette tulla üldise turu jahenemise kontekstis. Vähem tähtis ei ole ka kiire palgakasvu tõttu ruumidega seotud kulude osatähtsuse vähenemine kogukulude arvestuses. Talllinna kaubanduspindade osas püsib endiselt kõrge nõudlus. Kõige suuremaid küsimärke on ilmselt järgmistel aastatel valmivate konkreetsete objektide täituvusega kontoripindade osas. Üldine ärikinnisvara rahavoog lähiajal ei pruugigi oluliselt muutuda, kuid välisinvestorite jaoks on majanduse jahtumine märk ebakindlatest rahavoogudest.

Võib eeldada, et kahe- kuni kolmeaastases perspektiivis on Eesti investoritele jätkuvalt atraktiivseks piirkonnaks. Kuigi Eestis ei ole viimasel ajal saavutatud tootlusi konkureerimaks Balkani piirkonnaga, räägib Eesti kasuks väljakujunenud majanduskeskkond, läbipaistev seadusandlus ning ka olemasolevad kogemused investeeringute vallas.

Kokkuvõttes võib eeldada, et likviidsetes piirkondades asuvad tänapäevased objektid on investoritele ka lähiperspektiivis atraktiivsed. Küsimuseks jääb ikka ja alati hind. Kallinenud laenamine, kõrgem omafinantseering ja ebakindlamad rahavood lähiaastatel on faktorid, mida investorid oma kalkulatsioone tehes arvesse võtavad.

Autor: Madis Raidma