Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Pronkssõduri kriis kui suhtlemise kool
Pronkssõduri kriis 2007. aasta aprillis-mais andis väärtusliku kriisikommunikatsioonialase õppetunni nii riigistruktuuridele, kui ka erafirmadele ja valitusvälistele organisatsioonidele.
Suhtekorralduslikus mõistes on kriis negatiivse info jõudmine avalikkuse ette, mis kahjustab organisatsiooni või ettevõtte mainet. Aprillikriis oli midagi palju enamat.
Aprillikriis oli taasiseseisvunud Eesti kõige tõsisem üleriigiline hädaolukord, mis põhjustas ohu nii inimeludele kui ka varale ning kaudselt kogu riigi iseseisvusele. Seninägematu ulatuse kaasaegne infosõda, kus Vene propagandamasin püüdis ligi kuu vältel pidevalt hoida kogu teemat endale sobivas kontekstis massimeedia huviorbiidis.
Suurim õppetund oli, et kui õhus on märke pingetest, siis tuleb neid tõsiselt võtta. Vastasel juhul on kommunikatsiooniplaan juba eos vigane.
Kriisi korral on mõistlik kanaliseerida infoedastus avalikkusele kriisikommunikatsiooni meeskonnast, et vältida vastuolulisi sõnumeid ja infomüra. Selleks too meeskond füüsiliselt ühte ruumi kokku ning lepi kokku tööjaotuses ja teavitamise regulaarsuses - sisekommunikatsioon, pressiteated, pressikonverentsid, võimalusel vastav infotelefon.
Meeskonna vahetuste töögraafikus taga, et iga vahetus suudab suhelda vene ja inglise keeles. Määra igasse vahetusse sisekommunikatsiooni eest vastutaja - ka töötajad ootavad infot eeskätt oma organisatsioonilt. Vahetuste üleandmisel tuleks korraldada infotunnid, kus mõlema vahetuse kõik liikmed koos on, et uus vahetus suudaks juba esimest hetkest täie jõuga tööle asuda.
Ka kriisiolukorras usutakse rohkem seda, kes räägib esimesena. Määratle varakult mustad stsenaariumid, koosta sõnumid erinevate stsenaariumide ja sihtgruppide jaoks, taga kõneisikute ja ekspertide valmisolek meediaga suhelda, analüüsi pidevalt meediapilti.
Initsiatiivi hoidmiseks kavanda kommunikatsioonis kõrvale ka teisi, pehmeid teemasid.
Väldi infovaakumit, kus uudiseid ootav avalikkus ise infot välja mõtleb. Tõsise kriisi ajal on uudis ka see, kui kõik on rahulik.
Loo autor oli kriisi ajal politseiameti avalike suhete osakonna juhataja.
Autor: Ain Parmas