Tallinna börsil napib täna uustulnukaid

"Ülemiste City ei lähe päris kindlalt tänavu Tallinna börsile," ütles ASi Ülemiste City juhatuse liige Gunnar Kobin telefonis Äripäevale veendunult. "Need on olnud ajakirjanikud, kes on avaldanud arvamust või tõlgendanud valesti, et Ülemiste City võiks börsile minna," rõhutas Kobin, ja lisas, et Ülemiste City ei lähe mitte kuhugi, mitte kunagi börsile. Ka Balti Laevaremonditehase juht Fjodor Berman ütles, et ettevõtet ei viida sel aastal börsile, kuna majandusolukord seda ei soosi.

"Juhul, kui maailmaturgudel ei toimu pööret paremuse suunas enne käesoleva aasta viimast kvartalit, siis tõenäoliselt ei tule sel aastal ühtegi nime Eestis juurde," avaldas kahtlust Tallinna börsil uute aktsiaemissioonide kohta Hansabank Marketsi aktsiaturgude osakonnajuhataja Lauri Lind. "Põhilised põhjused, miks ei tulda börsile, on olemasolevate börsiettevõtete madal hinnatase ja investorite madal huvi ehk vähene likviidsus turul," ütles Lind.

Linnu hinnangul tuleks praegu ilmselt börsile ettevõtted, kes ise, või kelle omanikud on likviidsuskriisis ning sellest tulenevalt ei ole nende ettevõtte väärtus parasjagu niivõrd tähtis. "Samas tekib küsimus, kas investorid ilmtingimata tahaks osta sellise emitendi aktsiaid," ei olnud Lind kindel.

"Viimaste aastate jooksul on Eestis börsile tulnud seitse firmat, Tallink kaasas turult veel suures mahus lisakapitali, mõni firma on läinud välisbörsile, näiteks Trigon Agri," ütles SEB Enskilda juhatuse liige Henrik Igasta. "Praegu, mil aktsiaturgudelt on kadunud optimism, riskid ümber hinnatud ja Balti riikides märkimisväärselt vähenenud ka likviidsus, olekski uute nimede lisandumine liiga optimistlik ootus."

Samas möönis Igasta, et väga head rahvusvahelise ärimudeliga ettevõtted saavad eduka tehinguga hakkama ka väga raskes keskkonnas, tuues näiteks maksekaardifirma Visa hiljutise esmaemissiooni.

Igasta ütles, et aktsiate primaarturud on viimasel ajal olnud avatud vaid üksikutes sektorites, sh loodusressursid, põllumajandus ja alternatiivenergeetika. Igasta ei uskunud, et uute börsiletulijate suhtes tuleb olulisi muudatusi enne, kui rahvusvahelistel turgudel saabub mingigi stabiilsus.

LHV Balti analüüsiosakonna juht Erki Kert tõi välja asjaolu, et paljude ettevõtete lisakapitali vajadus on seoses majanduse jahtumise ja laienemise pidurdumisega vähenenud, mistõttu ei ole ka IPO korraldamise vajadus ettevõtete seisukohalt enam sedavõrd suur.

"Loomulikult leiame erandeid. Vaevalt, et näiteks kinnisvaraettevõtted lisarahast ära ütleksid, kuid paraku on nende müümine päris keeruline," nentis Kert.

"IPO korraldusliku poole pealt oleks kindlasti lihtsam müüa stabiilseid ettevõtteid, kelle tegemisi kohaliku majanduse kõikumine väga tugevalt ei mõjuta," rääkis Kert.

Ettevõtet võiks motiveerida Kerdi sõnul nn kasvu ja laienemise edulood. "Varasematele IPOdele mõeldes tuleb meelde, et lisakapitali kaasati kiire laienemise rahastamiseks. Sama motivaator võib ettevõtteid tagant sundida ka nüüd, kuid laienemisplaanid ise peaksid investoritele "mahamüümiseks" olema mõnevõrra teistsugused, puudutades pigem vähemtsüklilisi majandussektoreid," uskus Kert.

Tundub tõepoolest, et Tallinna börs on kuidagi vaikseks jäänud ja meeldiv oleks vastupidine olukord.

Konkreetse ettevõtte nimetamise suhtes jään kahjuks vastuse võlgu. Ettevõtteid on palju ja ma ei ole ka kursis, millised on tingimused börsile pääsemiseks. Võib-olla on Tallink kedagi ettevaatlikuks teinud.

Ega näe küll enam eriti, et ülemäära kasutamata potentsiaali selles vallas oleks.

Huvi võiks ehk veel Eesti Energia vastu olla, kuigi ega ka neil - nagu lõviosal teistestki suurettevõtetest - mingit erilist optimismi pole usutavalt võimalik investoritele välja käia. Ehk siis oleks arvatavasti liiga optimistlik loota, et uue IPOga õnnestuks börsile meelitada raha, mida seal juba ei ole.

Praegune seis tundub olevat pigem see, et raha on kõigil puudu (ka pankadel, kui deposiitide intresse nii uhkelt tõstetakse). Ja need, kellel seda on, kaaluvad täiesti tõsiselt suhteliselt riskivaba pangadeposiidi kasutamist seni, kuni hakkab vähegi selguma, mis meil siin lähiajal üldse toimub.

Kui vaadata, mis kliimavööndis me elame, siis energiata ei saa kuidagi hakkama. Ma kujutan ette, et Eesti Energia aktsia oleks kindlasti minu jaoks üsna seksikas. Ma võrdleksin teda natuke Tallinna Vee aktsiaga. Ta võiks olla mitte just ulmetulu, aga siiski kindlat tulu tootev dividendiaktsia.

Teine ettevõte oleks Tallinna Sadam, sest ega tema koormus kuhugi kao. Ma ei pea tõenäoliseks, et need kaks ettevõtet sel aastal börsile lähevad.

Autor: Virge Lahe