Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Küberrünnakute tõrjeks oleme nüüd paremini valmis
Hansapanga pressiesindaja kinnitas, et nad on kõrgendatud valmisolekus, aga pank eraldi midagi väga märkimisväärset ei tee.
Postimees Online'i vastutav väljaandja Aivar Reinap ütles, et Postimehe veebisüsteemid ja serverid on kõvasti arenenud võrreldes möödunud aastaga.
"Me oleme süsteemi muutnud, see on nüüd tugevam ja parem, aastatagusega on seda raske võrrelda," lisas ta.
Kuna eelmise aasta kogemus küberrünnakutega on olemas, on Reinapi sõnul lihtsam uute rünnakutega toime tulla. "Kui tuleb suur rünnak väljastpoolt Eestit, siis on lihtne koostöös Elioniga välist ligipääsu piirata," sõnas ta.
"Küberrünnak võib alati tulla, meie oleme valmis," kommenteeris Reinap pronksiöö aastapäeval korraldatava küberrünnaku tõenäosust.
CERT Eesti juhataja Hillar Aarelaiu sõnul on pronksöö tähtpäev sama hea kuupäev kui 1. aprill või näiteks sõbrapäev.
"Üsna palju inimesi saab siis arvutisse viiruse. Küberkurjategijad tunnevad hästi inimeste psühholoogiat või on nad konsulteerinud selle ala spetsialistiga. 1. aprillil tahavad inimesed ikka häid nalju lugeda ja sõbrapäeval häid soove nautida ning nad klikivad igasugustele linkidele," selgitas ta.
"Me valmistume kogu aeg sellisteks "toredateks" päevadeks," sõnas Aarelaid, andes mõista, et pronksiöö tähtpäev ei ole selles mõttes midagi väga erilist. "Me hoiame silmad lahti ja kui midagi näeme, siis käitume vastavalt ja teavitame inimesi," märkis Aarelaid.
Küberturvaeksperdi sõnul kasvab tähtpäevadel veebiavarustes liikuvate viiruste ja pahavara hulk mitu korda, kuid sõbrapäeval oli enamasti tegu võõrkeelsete e-kirjadega ja seetõttu jäi Eesti suhteliselt puutumata.