Agnes Ojala • 8. aprill 2008 • 2 min
Jaga lugu:

Soome avas siseturu ka Eesti vedajatele

Eesti Rahvusvaheliste Autovedajate Assotsiatsiooni juht Toivo Kuldkepp ei usu, et Soome otsus avada riigisisene veoturg võiks massiliselt siinseid ettevõtteid põhjanaabrite juurde nn kabotaažvedusid tegema viia.

"Meie vedajad pole Soome pürginud," ütles Kuldkepp. Tema sõnul ei ole Eestis nii suuri veoettevõtteid nagu Soomes, et meie ettevõtted muudatustest suuremat kasu võiksid lõigata.

Kuldkepi sõnul on Eestis kokku umbes 800 välisvedudega tegelevat ettevõtet. Muudatused võiksid neist mõjutada umbes 150 ettevõtet, kuna just nii palju on mehe hinnangul Soome vahet liikujaid. "Soome otsus loob peamiselt hea enesetunde. Kui mõne ettevõtte jalad kord piisavalt kannavad, võivad nad võimalust kasutada," selgitas Kuldkepp.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi veondus- ja liiklustalituse juhataja Priit Vene sõnul on praegu väga raske öelda, kui suures mahus suudavad Eesti vedajad Soome siseturul teenust pakkuma hakata. Samas märkis ta, et senine ELi kabotaažvedude praktika on näidanud, et sõltuvalt liikmesriigist ei ületa kabotaažvedude osakaal riigisisestest vedudest 2-3%.

Vene tõi välja, et muudatus võib hoopis Soome ettevõtteid siia tuua. "Senise ELi praktika põhjal võiks oodata ka mõningate Soome vedajate tütarettevõtete registreerimist Eestis, kelle veoteenus oleks siiski ennekõike suunatud Soome turule," rääkis ta.

Soome transpordi- ja kommunikatsiooniministeerium ei karda, et turu avamisest tekiks suuremat teenusepakkujate sissevoolu, sest Euroopa Liidus on nn kabotaažvedude tegemine lubatud vaid ajutiselt ja pikaajalisi veolepinguid sõlmida ei tohi.

Konkurentsi pärast on Soomes mures olnud ennekõike kohalikud veoettevõtjad, kelle sõnul on Euroopa Liidu uutes liikmesriikides veoteenused väikeste palgakulude tõttu palju odavamad kui Soomes.

Majandusminister Juhan Parts ütles esmaspäeval Luxembourgis Euroopa Liidu ministrite transpordi-, telekommunikatsiooni ja energeetikanõukogus sõna võttes, et Eesti toetab üldjoontes rahvusvahelisele veoseveoturule juurdepääsemiseks ühiseeskirjade paika panemist, ent peab sisevedudele kehtestatud piiranguid ülearusteks.

Praegu on siseriiklikud veod Euroopa Liidu tasemel reguleerimata ning iga liikmesriik on ise otsustanud, kas ja kuivõrd ta oma vedudeturu avab. Eesti on oma veoseturu avanud neile liikmesriikidele, kes on seda samuti teinud.

Jaga lugu:
Hetkel kuum Äripäevas

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt