Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Väliskapital viskab Eesti firmadele silma
"Kas asjad on ikka nii hullud, kui ajakirjandus arvab?" küsis analüütik kuulajailt ja vastas ise: "Ei ole nii hull. Meil on esimene normaalne majandustsükkel." Eesti majandust seni edasi viinud tegurid on Lauri sõnul lihtsalt ammendatud.
Kui 1990ndatel andis Eesti majanduskasvu eksport, siis viimased 5-6 aastat on elatud sisenõudluse toel. "Tuleb öelda, et arengumaade sisenõudlusel pole väga palju jõudu. Kui Ameerika kriis kestab kaua, on sellel tugevad mõjud ka arengumaadele," rääkis Lauri.
Praegu võib täheldada, et välismaised investorid ostavad Eesti ettevõtteid kokku ja viivad tootmise mõne aja pärast odavama tööjõuga riiki. "See oli oodatud käik. Et Eesti tööjõud toime tuleks, tuleb teda koolitada. Kogu maailmas on nii, et kui asjad on halvad, ostetakse ettevõtteid üles," kommenteeris Lauri.
Välisinvestorite aktiivsus firmade ülesostmisel tuleneb Lauri sõnul sellest, et neile on raha kättesaadavam kui Eesti investoreile. "See seab majanduse suuremasse sõltuvusse, aga kui ei osteta selleks, et konkurente likvideerida, pole asi hull," leidis Lauri.
Registreeritud töötute arv kasvab, ehkki see võib tuleneda ka ahvatlevatest tööturuameti teenustest. Tööturule tulevad praegu ka 1990ndate alguse beebibuumi ajal sündinud lapsed ning need õnneotsijad, kes välismaale tiiru peale tegid. "Eesti puhul on see nali, et sada inimest on ka palju," kommenteeris Lauri Eesti mahtu.
Lauri sõnul ohustavad Eesti majandust rumalad otsused, kuna neid teevad ameeriklaste kõrval ka teised. "On oodata palju ebastabiilsust, vähemalt kaks aastat. Inflatsioon on alanemas, eratarbimises on finantsid korras," läks Lauri sujuvalt üle lohutamisele. "Suurtes riikides on tagajärjed halvemad kui väikestes. Väga palju siin kokku käkerdada ei saa, sest võimalused on väikesed."
Lauri sõnul kergelt tasakaalust välja läinud eelarve riigi reitingule mõju ei avalda.
"Selge on, et 2008. aasta eelarve tuli liialt optimistlik," kommenteeris Lauri. "Eelarve tasakaal on hea vaimse tasakaalu huvides, riigireitingut väike puudujääk ei mõjuta. Ennustan, et järgmise aasta riigieelarve on veel suurem piin kui tänavune."