Eesti Pank näeb tulevikku tumedamates toonides

Keskpanga teatel on sise- ja väliskeskkond Eesti jaoks ebasoodsamad kui möödunud sügisel. Eesti majanduse oodatud kohandumine küll toimub, ent ebasoodsamaks muutunud väliskeskkonna tõttu ei ole see enam nii sujuv.

Olukorra paranemist pole ilmselt oodata ka veel 2009. aastal. Eesti Panga kevadprognoosis on kärbitud sisenõudluse mahtu nii kinnisvarasektori jahtumisest tingitud vähenenud investeeringute kui ka kiire inflatsiooni ja majapidamiste ebakindluse tulemusena kahanenud tarbimise tõttu.

Eesti praegune hinnatõus on pikaajalisest inflatsioonist märgatavalt kiirem, kuid see tase on ajutine. Kuigi 2007. aastaga võrreldes kujuneb inflatsioon sel aastal keskmiselt kiiremaks, saab 2008. aasta esimesel poolel alguse hinnatõusu aeglustumise trend, jõudes 2010. aastaks 3 protsendini ja olles seega lähedal Maastrichti inflatsioonikriteeriumi täitmisele.

Valitsussektor toetab majanduse kohandumist kõige paremini vastutustundliku eelarvepoliitika jätkamisega, mis on kriitilise tähtsusega. Ilma valitsuse plaanitava 3 miljardi kroonise kulude kärpeta ulatuks eelarve defitsiit sel aastal üle 1 protsendi SKPst.

Kahel järgmisel aastal peab eelarve tasakaalustamiseks sügisel planeerituga võrreldes kulusid kokku hoidma 8 ja 11 miljardi krooni ulatuses.

Eesti Panga kevadprognoosi järgi investeeringud järgmisel kahel aastal vähenevad, sealt edasi võib juba tõusu loota. Investeeringute kahanemiseks ennustab Eesti Pank sel aastal 9,8 protsenti ja 2,2 protsenti järgmisel aastal. 2010. aastal on taas oodata investeeringute pöördumist kasvule. Varasematel aastatel on investeeringud kasvanud, 2006. aastal koguni 22 protsenti.

Endine rahandusminister ja praegune Tallinki hotellide tegevjuht Aivar Sõerd ütles Eesti Panga prognoosi kommenteerides, et valitsus on selle aasta eelarvega valearvestusi teinud ja liiga optimistlik olnud.

"Riigi rahandus on tugevas kreenis. Minu arvamuse järgi tegi valitsus suure vea, võttes vastu 25 protsendise kasvuga kulueelarve. Mida kiiremini valitsus seda viga likvideerima asub, seda väiksemad on kahjud. Siinkohal ei saa unustada, et päris olematu see kahju siiski olla ei saa, kuna üks kvartal on selle eelarve järgi juba elatud," rääkis Sõerd.

Tema sõnul on peaminister Andrus Ansip liigselt keskendunud avalikule sektorile.

"Nagu me kõik teame, tõusid riigiametnike palgad juba aasta alguses. Siin on selgelt näha, et praegune valitsus viib ellu Keskerakonna valimiskampaania lubadust tõsta ametnike palgad nelja aastaga 25 000 kroonini. Kui samamoodi jätkata, jõuab ametnike palk juba kolme aastaga eelnimetatud summani," kommenteeris Sõerd.

Kulude kokkuhoidu peab Sõerd ülioluliseks, kuid kardab, et riigieelarve 8 ja 11 miljardi krooni suuruste kärbetega ei pruugi valitsus järgmistel aastatel toime tulla. "1999. aastal tuli riik majanduslangusest kiiresti välja ja juba 2000. aastaks oli eelarve tasakaalus," ütles Sõerd.

"Praegu on aga olukord, kus langus võib jääda kestma pikemaks ajaks," lisas Sõerd. "Isiklikult ei usu ma, et praegune valitsus suudab kokku hoida eelpool nimetatud summasid." õ

Keskpank on läbi aegade konservatiivsete vaadetega olnud ja tegemist on õige vaatega vaadata Euroopa Keskpanga inflatsiooniohtu tunnetavaid numbreid.

2-3 protsendine majanduskasv on realistlik ootus, kuid soovitan siiski silma peal hoida Euroopa kasvavatel inflatsioonimääradel ja USA-l oma kinnisvarasektori välja rabelemisel raskustest, sest need mõjutavad otseselt ka Eesti majanduskasvu.