Pensionifondide rämpsinvesteering

Lugupeetud pensionifondid Hansast, SEBst ja Sampost on ostnud Toomas Rüütmanni TR Majade võlakirju. Ehk siis osa pensionirahast rämpsu investeerinud.

Tõsi, Eestis pole pensionifondidele sobilikke investeerimisvõimalusi just liiga palju. Seepärast ongi nad pannud osa raha rämpsvõlakirjadesse. Samas ei mängi pangad mitte oma kapitaliga, üliriskantselt on paigutatud meie kõigi ühine raha.

Seepärast viibutab Äripäev pankade poole näppu ja ütleb: nähtavasti on vaja pensionifondide investeerimisreeglid üle vaadata. Ilmselgelt on praegused piirangud võlakirjade ja aktsiate valikule liiga lõdvad.

Rüütmanni segasevõitu tehingud ning Kommest Auto vilets majandusseis ei tekkinud ju üleöö, vaid mõlemad on üldteada juba aastaid. Pankade näol on ju tegemist sisuliselt infokeskustega, kus liigub palju detailset ja värsket infot firmade maksekäitumise ja maksevõime kohta. Eks liikus ka Rüütmanni firmade kohta.

Seda kummalisem on nüüd kuulata pensionifondide haldurite kommentaare, et "veel pool aastat tagasi tundus TR Majad olema täitsa korralik ja jätkusuutlik ettevõtmine". Sellised majandusraskused ei kuku kuu pealt, märgid on juba pikka aega kõigil silme ees.

TR Majad emiteeris võlakirjakirju ligi 160 miljoni krooni eest, tagatiseks Kommest Auto ja Margea Invest OÜ aktsiad. Tänase seisuga on esimese vastu esitatud pankrotiavaldus ja teine on pärast Põhjakeskuse müümist sisuliselt varatu - mingit kinnisvara tal rohkem pole. Mida mõtleb pensionifondi haldur, kui ta pensionikogujate raha sellisesse kohta paneb?

Pensionifondide ruletikeerutus on toonud jutuaineks veel ühe huvitava detaili: pankadel on kiusatus suunata (pensioni)fondide raha klientidele, kellele nad laenu on andnud. Rüütman oli ju SEB laenuklient.

Kahtlemata on kiiduväärt, kui inimene säilitab rasketel aegadel optimismi. On hea, et Toomas Rüütmann pole olukorda lootusetuks kuulutanud ja käsi rüppe lasknud, vaid püüab leida kaasinvestoreid. Kui roosiline olukord ses suhtes tegelikult on, näitab aeg. Ent mis iganes TR Majadega tulevikus ei sünniks, ei pehmenda see Äripäeva hinnangul hoopi pensionifondide mainele.

Sellised asjad panevad kahtluse alla kogu pensionisüsteemi usaldusväärsuse ja ega pangadki puutumata jää. Mida peab arvama kodanik, kes uudiste peale oma sambad kokku arvutab? Neil, kes päris alguses 30aastaks liitusid nt III sambaga, peaks olema varsti kogutud kolmandik rahast. Seni on aga fondidel ette näidata vaid kopsakad teenustasud, teenust ennast tuleb alles oodata.

Autor: ÄP