Kitsas aeg võib panna maksudega sahkerdama

Kuna viimasel ajal on töötajate kindlustunne töökoha suhtes mõnevõrra vähenenud, võidakse leppida tööandja pakutava ümbrikupalgaga.

Josingu sõnul võib sel aastal oodata varimajanduse mõningast kasvu, mis võib olla tingitud raskustes majandusest ning kiirest hinnatõusust.

Josingu sõnul makstakse ümbrikupalka kõige rohkem ehituses. Järgneb teenindussektor, eelkõige majutus- ja toitlustusettevõtteid.

Facio Ehituse tegevjuht Toomas Tromp ütles, et jaheneva majanduse taustal on kindlasti võimalus, et ümbrikupalgad kasvavad, kuna see on koht, kus saab kulusid kokku hoida. "Hinnad langevad, konkurents tiheneb ja kulusid peab kokku hoidma," ütles ta. "Isiklikult ei oska kommenteerida, kuid see võimalus on loogiline, sest see on koht, kust saab kulusid kokku hoida."

Eesti Maja restorani juhataja Eneken Uslov ei osanud sellise maksude pealt kokkuhoidmise tõenäosust hinnata. "Kui see nii on, on see siseinfo, ja vaevalt, et keegi seda väljastab," ütles Uslov.

Konjunktuuriinstituudi uuringu kohaselt osteti mullu kõige enam mustalt ehitusega seotud teenuseid. Võrreldes seitsme aasta taguse ajaga on see protsent mõnevõrra langenud. Tõusutrendi näitavad aga illegaalne elamispindade rentimine ning illegaalsed õmblusteenused. Lapsehoidjale makstakse mustalt peaaegu poole võrra vähem, kui seda tehti 2006. aastal. Mullu tasus lapsehoiu eest makse maksmata vaid 16 protsenti lapsevanemaist.

Konjunktuuriinstituudi värske uuring näitas illegaalsete kaupade leviku langust 2007. aastal, kuid Eesti ja Läti vahelise sigaretiveo elavnemine võib olla varimajanduse peatse hoogustumise märgiks.

Selle aasta teiseks pooleks prognoosib Josing aga, et alkoholiturul elavneb piiriülene kaubandus, mis võib kaasa tuua illegaalse alkoholituru suurenemise.

Josing pakkus välja, Balti riigid võiksid ühtlustada aktsiisipoliitika, mille tulemusena väheneks riikidevaheline alkoholiturism.

Praegu saab Lätist soetada viina, mille liitri hind on Eesti omast ligi poole võrra madalam. Teatavasti tohib alkoholi, nii nagu ka sigarette, enda tarbeks kaasa tuua, kuid nende edasimüük on illegaalne.

Konjunktuuriinstituudi majandusuuringu sektori juhataja Evelin Ahermaa sõnul on oluliselt kahanenud salakauba osakaal.

Siinkohal märkis ta illegaalset arvutitarkvara, mille kasutamine on võrreldes 2001. aastaga vähenenud 13% võrra. Ahermaa põhjendas salaturu vähenemist palkade ja ostuvõime tõusuga, mille tulemusel lubavad tarbijad endale kvaliteetsemaid kaupu.

Kokku on kuivanud ka salaalkoholi turg, mis pärast 1998. aasta 26% aktsiisitõusu vohama hakkas.

"Kui 90ndate lõpus tarbis salaalkoholi 35% kõikidest alkoholitarbijatest, siis mullu oli see protsent langenud 3-le," rääkis Ahermaa.

Salasigarettide osakaal moodustab kogu sigaretiturust 20-25%. Ühtlasi selgus uuringust, et veidi enam kui kolmandik suitsetajatest ostis mullu salasigarette.