Kallimad makaronid tulid võitjaks

Möödunud aasta lõpul kuulutas põllumajanduse registrite ja informatsiooni amet (PRIA) välja makaronihanke, millega pidi 185 tonni euroraha eest ostetud makarone minema kõige enam toiduabi vajavatele inimestele. Osalemistingimused ei näinud aga hinna arvestamisel ette makaronide meritsi transportimist, mistõttu pidi parima pakkumise teinud Soome tootja Myllyn Paras võidu konkurendile kinkima.

"Ametnikke on laua taga seitse tükki, kõik heapalgalised meie riigi raha eest, aga ei suuda otsustada riigile soodsalt," sõnas Myllyn Paras OÜd Baltimaades esindav Indrek Jürimets ärritatult.

Kuna makaronide merereisist tulevaid meremiile polnud kuidagi võimalik hankel nõutud transpordikulu vormis esitada, esitas Jürimets kohe lõpliku hinna. Koos Jürimetsa selgitustega, kuidas hind kujunes, aktsepteeris PRIA seda ja kuulutas Myllyn Parase sisuliselt korrektse ja odavama pakkumise ka võitjaks.

See ajas hankel teiseks jäänud ASil Haljas harja punaseks ja firma kaebas juhtunu vaidlustuskomisjonile, kes PRIA tegevuse tagant kiiresti seaduserikkumise tuvastas.

"Kuna PRIA tunnistas Myllyn Parase pakkumise edukaks, kuigi see ei vastanud maksumuse esitamise tingimustele hankedokumentides, rikkus ta riigihangete seadust," sõnas vaidlustuskomisjoni liige Angelika Timusk.

"Hanketingimused ei olnud eksitus, vaid ainuvõimalik viis parima pakkumise selgitamiseks," sõnas PRIA turukorralduse büroo juhataja Lily Hantson kindlalt. Hantsoni sõnade järgi pidas PRIA selle juhtumi puhul formaalse täpsuse asemel olulisemaks soodsamat hinda.

Saan öelda inimesena ja makaronitarbijana, et see ei ole ilus. Teinekord on paraku aga nii, et juriidiline korrektsus ja sisuline õiglustunne ei ole ühes paadis.

Kui praegu selline situatsioon on, siis kahju, et nii juhtub. Õnneks juhtub seda vähe. Hea oleks, kui seadused oleksid selged ühemõttelised sätted, mis ütleksid, et seaduse põhimõtted on kallimad ja väärtuslikumad kui hankedokumentidesse sisse kirjutatud vead.