Kallas: eurotsooni piir jääb rangeks

"Meil ei ole manöövriruumi. Niipea, kui komisjon ütleks Leedule, et unustame selle 0,1 protsenti inflatsiooni ära (millega Leedu eurotsooni ei kvalifitseerunud - toim), tekiks probleem Saksamaa ja Prantsusmaa ohjes hoidmisega," ütles Tartu Ülikooli majandusteaduskonnas loengu pidanud Euroopa Komisjoni asepresident Siim Kallas.

Eurokomisjoni asepresidendi arvates soovib EL pigem euroga liitumise tingimusi karmistada, lähtutakse sakslaste põhimõttest "Weimari vabariik - ei iial enam" ehk ei iial enam suurt inflatsiooni. Nii on Sloveenia liitumisjärgne 6,9protsendiline inflatsioon liidule valus hoop.

Kallase sõnul on äärmiselt kahetsusväärne, et Eestil ei õnnestunud enne maailmamajanduse probleeme euroga liituda, see oleks andnud suurema kindlustunde. Samas pole valitsusel olnud inflatsiooni tõrjumiseks muid vahendeid kui eelarve tasakaalus hoidmine ja kulude kärpimine.

"Eestis pole inflatsioon kunagi tekkinud eelarve tasakaalutuse tõttu. Tagantjärele tarkus on see, et kinnisvara hinda oleks pidanud mis tahes võtetega tagasi hoidma," märkis Kallas. Ta tõi vastupidiseks näiteks Hispaania, kus kinnisvarahindade kasv pole nii probleeemne, sest see on oluline ekspordi osa.

Kallase sõnul puudub lihtne lahendus inflatsioonikriteeriumile vastamiseks, sest EL näeb ühekordsed meetodid läbi ning tõlgendab neid negatiivselt. "Põhimõtteliselt saaks ka Eesti otsustada, et näiteks toiduainete hinnad külmutatakse nagu Venemaal. Aga sellega kaugele ei sõida, sest ühel hetkel tuleb need lahti külmutada ja mis saab siis."

Kallas lisas, et peamiselt inflatsioonist lähtuv liitumissüsteem ei ole mõistlik ega õiglane. "Miks näiteks võlakoormus sisemajanduse kogutoodangusse on vähem oluline? Praegu piisab lihtsalt sellest, kui riik ütleb, et me liigume sellega paremuse suunas. Kuid laste arvel laenu võtmine on sama problemaatiline kui hindade kontrolli alt väljapääsemine," ütles ta.

Rahanduskriis, energiaprobleemid ja toiduhindade tõus on Euroopa Komisjoni asepresidendi Siim Kallase sõnul kolm peamist probleemi, millega tuleb maailma riikidel rinda pista.

Kriisid toovad tasakaalustamatust ka rahamaailma. Kallas tõi näite, et kui 2006. aastal oli USA jooksevkonto puudujääk SKPst 6,5%, siis Hiina väliskaubanduse ülejääk kasvas 75%.

Samuti on euro viimase 12 kuuga tugevnenud dollari suhtes 18 protsenti. "Euro liiga kõrge hind finantseerib USA väliskaubanduse puudujääki ja Euroopal on järjest raskem võidelda toodanguga, mida hinnatakse euro suhtes märksa odavamaks kui Euroopa enda tooted. Aga ega keegi ka ei tea, mida täpselt teha, sest lasta inflatsioon ja eelarve defitsiit minna on täna Euroopale vastuvõetamatu," ütles Kallas.