Tants tankla taga ... ehk kuidas rahamaias riigikogu liige ja tema väimees tanklaga kemplevad

Kui pealtnäha ilutseb Tallinna maantee ja Paide sissesõidu nurgal Mäo ristis uhiuus Statoili tankla, siis paari sammu kaugusel tanklast on trööstitu ja silmariivav vaatepilt - surmale määratud ja võssa uppunud elumajakökats.

"Olen täiesti nõus, et see pilt on inetu ja riivab silma," tunnistavad Paide vallavolikogu ja -valitsuse ametnikud otsekui ühest suust.

Tanklatagusel maal on kaks omanikku. Lobudiku ja seal juures oleva kahehektarilise Nurga kinnistu omanik, mis jookseb poole Statoili kinnistu laiuselt mööda teed Tallinna suunas, on Paide ärimehe Arvo Sarapuu väimees Margo Tomingas.

Paide inimesed teavad rääkida, et Tomingas erastas maatüki 1996. aastal, kui juba planeeriti ja räägiti tee-ehitusest ning erastamine võetigi ette mõttega kunagi kinnistu müügiga kõvasti raha teenida. Sellest ajast saadik pole keegi maja külge kätt pannud.

Lobudiku kõrval oleva Keldri kinnistu omanik on üllatuslikult alates selle aasta 29. jaanuarist Atko Haldus, mille omanik on riigikogu liige, endine Järva maavanem ja ärimees Arvo Sarapuu.

Nimelt ostis Sarapuu firma tükikese kinnistut mullu sügisel, kui vald selle kui peremeheta vara enampakkumisele pani. Atko Halduse kõrval oli teiseks pakkujaks Statoil, kes lahingu kaotas.

Paide valla abivallavanem Veljo Tammik meenutab, et tegu oli kõigi aegade ühe kallima tehinguga.

"Kui arvestada, et kinnistu oli vaevalt 800ruutmeetrine, oli selle ruutmeetri hind ülikõrge," ütleb ta.

Et Statoil haub Mäo risti tanklas laienemisplaane, on juba mitu kuud Statoili ja kruntide omanike vahel käinud läbirääkimised, mis pole seni tulemust andnud.

Statoili peadirektor Helle Kirs-Toiger ütleb, et Keldri kinnistu enampakkumisel oli kaks osalejat ning üks nendest oli AS Eesti Statoil, kes ei osutunud võitjaks.

"Statoilil oli hiljem huvi osta väike osa naaberkinnistust, et muuta veokite pöörde osa teenindusjaama territooriumil mugavamaks. Kahjuks ei jõudnud me kinnistu valdajaga kokkuleppele, sest hind ühe ruutmeetri kohta osutus turuhinnast märkimisväärselt kõrgemaks," selgitab ta. Mis puudutab tankla taga naaberkinnistul asuvat ja silma riivavat lagunenud maja, siis Kirs-Toigeri sõnul on igal kinnistul heakorra tagamine kinnistuomaniku kohustus.

"Kui maksab selle summa, siis saab krundi. Kui ei maksa, ei saa. Miks ta tahab osta kinnistut odavamalt, kui selle hind oksjonil oli?" põrutab Arvo Sarapuu. Mis hinda ta Statoililt küsib, seda Sarapuu ei ütle.

"Ma ei oska öelda seda summat, küsige Margo käest." Viimane aga küsimustele ei vastanud.

Miks Sarapuul oli vaja osta suisa hingehinnaga too 800ruutmeetrine kinnistu? "Kui maa on müüa, siis miks mitte seda osta?" küsib Sarapuu vastu. Ta ütleb, et Statoil mängib nendega inetut ja kavalat mängu.

"Statoil kasutab jõhkrat kavalust, millega tahab meid nurka suruda ja suluseisu panna," ütleb Sarapuu. Ta selgitab, et Statoil tahtis neid tollesama krundi ostuga kinnistul ära blokeerida, sest kõrvalasuval Tominga nimel oleval kinnistul puudub väljasõidutee.

Küsimusele, kes sealt kinnistult üldse peaks välja sõitma, kuna aastaid pole keegi onnis elanud, vastab Sarapuu pärast lühikest pausi: "Aga ehk me restaureerime selle maja!"

Sarapuu lisab, et nemad ullikesed pole ja kui Eesti mehed on muidu allaheitlikud, siis väimees Margo on teisest puust ja alla ei anna.

"Mida rohkem nad survestavad, seda kallimaks see maa läheb," nendib ta.

Vallavalitsuses on tants tankla ümber paljude närvid krussi keeranud.

"See on kestnud juba mitu kuud, kevadest saadik. Kumm on veninud sinna ja tänna. Suurimaks takistuseks on tõenäoliselt rahasumma, mida omanik küsib," ütleb ehitusnõunik Veiko Muru. Ta tegi veebruaris ettekirjutise Tomingale, et majalobudik tuleb kas likvideerida või taastada. Neli kuud on möödas, kuid pilt on endine.

"Kui nemad omavahel leppele ei jõua, tuleb meil teine kiri saata ja siis on juba trahv 10 000 krooni," lisab Muru.