Kallase lobistide register käivitus

Kõiki huvirühmade esindajaid, kelle eesmärk on oma tegevuse kaudu mõjutada Euroopa institutsioonide poliitika kujundamist ja otsustamisprotsessi, kutsutakse üles registreeruma.

Siin tuleb juurte juurde tagasi tulla. Kui minust sai kolm aastat tagasi komisjoni liige, kes vastutas eelarve ja rahaga majandamise eest, tekkis idee püüda hajutada kahtlusi Euroopa Liidu raha kasutamisel. Sellega seoses sai määratud alad, kus kahtlusi on kõige rohkem. Suurem osa oli seotud sellega, et 80 protsenti Euroopa Liidu eelarvest moodustasid toetused, mille lõppsaajatest puudus igasugune info. 2006. aastal võeti vastu poliitiline otsus see info avalikustada. Palju kahtlusi tekitas ka huvigruppide tegevus ELi institutsioonide lähedal. Fakt oli, et keegi midagi ei teadnud. Mitmel kohtumisel äri- ja kodanikuühiskonna huvigruppidega jõudsime ühisele arusaamisele, et midagi tuleb teha usaldusväärsuse suurendamiseks. Kui oled otsustaja, siis on sul vaja kuulda kõiki erinevaid arvamusi enne otsustamist, muidu avastad pärast vastuolusid, mis võivad kauneid plaane segada. Ja siis tekkis ühine mõte, et mõistlik on teha register, mis oleks avalik ja kust otsustajad saaksid infot, kes on kes ja mis asja ta ajab ja milline on tema taust.

Need, kes ajavad asju Brüsselis, peaksid ennast kirja panema.

Me oleme lisanud mõned üldisemad põhimõtted. Kui keegi ajab mingit asja, on ta kohustatud teatama, mis asja ta ajab ja kes ta on. Mitte ei ole nii, et ütleb, et tal on õilis eesmärk, kuid tegelikult on tal teine huvi. Näiteks olid mõned keskkonnakaitseorganisatsioonidena esinejad, keda finantseerisid ja kellele esitasid tellimusi farmaatsiafirmad. Sadamate direktiiv kukutati paar aastat tagasi läbi. Kõik pidasid kõnesid õilsatest üldistest eesmärkidest, kuid tegelikult esindati kitsaid sadamate huve, et säilitada privileege, mida direktiiv tahtis kaotada. Põhimõte ongi selles, et kõik oleks selge ja avalik.

Selle üle on kolm aastat vaieldud. Ja ma olen järjest rohkem veendunud, et vabatahtlik liitumine on õige. Alles arutleti ja arutletakse kuumalt edasi Lissaboni lepingu vastuvõtmist. Põhiline vastuargument, mida kasutati, on bürokraatia, palju regulatsioone ja ELi karm käsi. Selle vastu võtavad kõik ajakirjanikud leegitsevalt sõna. Nüüd ollakse seda meelt, et selles vallas on karme regulatsioone ja rasket bürokraatiat vaja. Miks peaks looma eraldi asutuse, kes sellega tegeleb? Miks arvame, et see on täiuslik süsteem? Ameerikas on lobi karmilt reguleeritud, aga USAs on seda 70 aastat kritiseeritud. Miks peaks selles valdkonnas politseisüsteemi sisse seadma, asi pole nii hull.

Esimese päeva õhtuks oli juba 21 organisatsiooni ühinenud. Oli nii äri- kui ka kodanikuühendusi ja mõttekodasid.

See on asja mõte, me ei kogu seda infot enda jaoks. Kõik, kes soovivad registriga tutvuda, saavad seda teha. Loome usaldusväärse keskkonna, mis toetab otsustamist.

Osaliselt me kontrollime, mida sisestatakse. Ka avalikkuse kontroll on tugev, ei saa petta. Mina ei riskiks mittetõest infot sinna panna, varem või hiljem see avastatakse.