Valitsuse üheksa konkurentsivõime tõstmise eesmärki

Majanduskasvu ja tööhõive kavaks nimetatavas strateegias seadis valitsus üheksa konkreetset mõõdetavat eesmärki ja 29 alaeesmärki. "Leida üks või kaks päästvat ideed ei ole nii lihtne," ütles kava töörühma juht, riigikantselei strateegiadirektor Keit Kasemets.

Strateegia näeb ette ettevõtete tootlikkuse ja ekspordi kasvu, ettevõtluskeskkonna lihtsamaks ja investeeringutele atraktiivsemaks muutmist, keskkonnasõbralikuma ja konkurentsivõimelise energiatootmise tagamist, paremate oskustega kvaliteetsema tööjõu koolitamist ja paindlikumaid töösuhteid, rohkem tippteaduse tegemist ning makromajanduskeskkonna parandamist.

Viimase suurimaks väljakutseks peetakse tööjõu tootlikkuse ja palkade kasvu tasakaalustamist ning eurole üleminekuks vajalike kriteeriumide täitmist.

Ettevõtlust toetava maksusüsteemi loomise konkreetsete sammudena näeb valitsus tulumaksu jätkuvat alandamist ja maksuvaba tulu suurendamist, käibemaksuerisuste vähendamist ja uute saastetasude kehtestamist.

Kava järgi loodab Eesti saavutada 2011. aastaks 80protsendilise tootlikkuse võrreldes Euroopa Liidu keskmisega. Kaupade ja teenuste ekspordi osakaal peab samaks ajaks tõusma 75 protsendini SKPst, mullu oli see 72,8 protsenti.

Ühe konkreetse sammuna on ära toodud ja rõhutatult esitatud innovatsiooniosakute süsteemi rakendamine väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete puhul. Riigikantselei strateegiadirektori Keit Kasemetsa sõnul andis see Iirimaal ja Hollandis väga häid tulemusi.

Paindlikumate töösuhete loomise sammuks on strateegia kohaselt uue töölepinguseaduse vastuvõtmine ja selle rakendamine, samuti tööturuameti ja töötukassa ühendamine ning lasteaiakohtade suurendamine.

Väike- ja keskmise suurusega ettevõtete arv elanike kohta on Eestis võrdluses teiste Euroopa riikidega väike. Uus strateegia näeb ette suurendada Eesti elanike ettevõtlikkust, lihtsustada firmade asutamist ning toetada ettevõtteid nende tegutsemise algusaastatel.

Muu hulgas nõuab kava ettevõtte asutamiseks ja litsentseerimiseks maksimaalselt kuluva aja lühendamist praeguselt seitsmelt päevalt 2011. aastaks ühe päevani.