Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Kliendil õigus teenust valida
Kahjukindlustusturg on kolme aastaga kahekordistunud ja areneb jõudsalt edasi. Konkurents turuosaliste vahel tiheneb ja mõeldakse välja erinevaid viise oma turuosa kasvatamiseks või säilitamiseks. Selline areng on igati tervitatav, kuid küsimus on, kes ja kuidas reageerib turu muutustele ning kas tegevus on eesmärgipärane.
Kindlustusturg on vaatamata majandusoludele võrdlemisi stabiilne, kuna enamik käibest tekib tänu pikaajalistele laenu- ja liisingulepingutele. Turul on aga tunda närvilisust ja seda hoopis teistel põhjustel. Põhiline probleem on uute kindlustusandjate sisenemine turule, need omakorda kasutavad põhilise müügikanalina aga maaklereid.
Vanemad olijad - suuremad seltsid - ei taha kuidagi leppida olukorraga, kus keegi tuleb ja napsab neilt suure osa käibest. Lihtsaim viis uusi tulijaid pidurdada on müügikanalite piiramine maaklerite näol. Kui turul pole ühtki maaklerit, on sisenemine turule uute tulijate jaoks märksa raskem ja konkurents seltside vahel väheneb. Kokkuvõttes kaotab sellest aga klient. Seega kogu kemplemine käib vanade olijate poolt just uute tulijate vastu.
Hinnastamise mudelile suunatud lobitöö, vahendustasu avalikustamise nõude läbisurumise katse vaid maakleritele, avalikult konfidentsiaalsete lepingute kommenteerimine, üleskutsed ühisele tasude vähendamisele, artiklid maaklerite konkurentsist, Soome seaduste esitamine musternäidisena - kõik see on suunatud maaklerite tegevuse piiramiseks ja selle kaudu ka seltside konkurentsi vähendamiseks.
Viited asjaolule, et maaklerite käes on suur osa turust ja see pole klientidele hea, on ju puhas jama. Viidatakse, et maaklerid on Eestis saavutanud 50%-lise turuosa, ent 100% turust kuulub ikka kindlustusandjaile. Maaklerite kaudu on kliendil võimalik jõuda mitme teenusepakkujani ja see tihendab konkurentsi.
Tihti tekitatakse meedias segadust teemaga, kes kellega konkureerib, ja püütakse asi suunata maaklerite konkurentsile. Seda teeb ka Lea Mäntyniemi (Soome Finantsteenuste Keskliit) 28. mai Ärilehes ilmunud artiklis, väites, et ei näe netohinnastamise põhimõttel toimival Soome kindlustusturul mingeid märke probleemidest. Tuleb siiski meeles pidada, et probleemide mittenägemine ei tähenda seda, et neid ei eksisteeri. Nimelt ei maini ta, et Soomes jääb maaklerite osakaal alla 10% koguturust.
Vahendustasude ümber toimuva eesmärk on eri kanaleis müüdavate samade toodete hinnad tasakaalust välja viia. Seetõttu kaotaksid maaklerid, uued tulijad ja konkurents kindlustuskturul - kokkuvõttes kliendid.
Konkurentsiamet on öelnud selgesõnaliselt (09.03. 06): "Ühe alternatiivse tasustamisviisi elimineerimine pärsib turuosaliste valikuvõimalust, avaldades seega ka negatiivset mõju vabale konkurentsile."
Maaklerid on kindlustusturul konkurentsi edendav jõud ja konkurentsi tuleks igati soodustada, ka maaklerite vahel.
Üks olulisi eeldusi on turuosaliste võrdne kohtlemine. Näide selle eiramisest oli seadusemuudatus, millega taheti esialgu avalikustada vaid ühe turuosalise - muidugi maaklerite - vahendustasud.
Seadus vajab täpsustusi - kas kliendil peaks olema õigus finantsteenuseid vabalt valida. Praegu võib pank nõuda laenu või liisinguga kaasnevate teenuste soetamist panga müügikanali kaudu. See piirab konkurentsi ja pole kooskõlas ka maaklerluse põhimõtetega. Maakler tegutseb ju usalduse alusel ja kliendi esindajana, kuid kui keegi sunnib omapoolset teenust jõuga peale, pole enam tegu kliendi valiku ega maaklerlusega.
Finantsteenuste puhul tuleb tagada kohustus teha soodustusi just sellele tootele, millest soodustus lähtub. Kui teenust pakutakse paketina ja soodustusi tehakse lisanduvale tootele, võib klient leida end seotuna lepinguga, mida ta sõlmida ei soovinud.
Autor: Tarmo Hillep