Iirimaal kasv kinni ja Eestiga sarnane dilemma

Dilemma on sarnane - kuidas kärpida kulusid nii, et see ei lõikaks maha tuleviku kasvuvõrseid. Sarnane on ka järsk ärkamine eduunest, kus viimased aastad on buumi kütnud kuumav kinnisvaraturg.

1994. aastal alanud buumiaeg, kus keskmine majanduskasv oli 5-7 protsenti, lõppes mullu, kui kinnisvarahinnad hakkasid langema.

Selle aasta esimeses kvartalis kahanes Iirimaa SKP aasta arvestuses 1,5 protsenti, sundides valitsust äsja kogu aasta prognoosi kärpima. 3 protsendi asemel, mida ennustas valitsuse optimistlik eelarve veel läinud aasta lõpus, kasvab Iiri majandus tänavu heal juhul 0,5 protsenti. Teises kvartalis on oodata taas miinust, mis definitsiooni järgi tähendab Iirimaale esimest majanduslangust 1983. aastast.

Nii nagu Eestis, on Iirimaal SKPs väga suur osa ehitusel (15%). Kui mullu sai veel valmis 78 000 uut elamut, siis tänavu tuleb number poole väiksem. Just ehituse arvel on ka suurim tööpuuduse kasv - juunis jõudis töötus 5,7 protsendile, mis on 10 aasta kõrgeim.

Tarbijad vaatavad tulevikku süngelt ja piiravad kulutusi, lisaks õõnestab ostujõudu 5% inflatsioon. Firmad vähendavad investeeringuid, eksporti pärsivad tugev euro ning peamiste eksporditurgude Suurbritannia ja USA majandusraskused. Samal ajal euroala laenuintressid tõusevad.

Iiri valitsuse eelarvesse on majanduskasvu järsk pidurdamine löönud 3 miljardi euro suuruse augu. Valitsus tahab nüüd 2009. aasta lõpuks kulusid kärpida kokku 1,5 miljardi euro (23 miljardit krooni) võrra, riskides langusele veelgi hoogu anda.

Parlamendidebati eel kutsus Iiri peaminister Brian Cowen kõiki konstruktiivsele koostööle, mitte minema kergemat teed ning riigi majanduse väljavaadetega riskides taga ajama lühinägelikku parteipoliitilist kasu.

Valitsus paneb ette kärpida kõigi riigiasutuste palgakulusid 3%, jätta ära ministrite ja kõrgete riigiametnike lubatud palgatõus ning vähendada kulutusi konsultantidele ja suhtekorraldusele. Eriti terava kriitika on pälvinud ettepanekud tervishoiu- ja hariduskulude kärpimiseks.

Infrastruktuuriinvesteeringutega püüab valitsus siiski jätkata. Selle olulisust rõhutavad ka kommentaatorid, kelle sõnul ei peaks Cowen pelgama ajutiselt kas või euroala eelarvedefitsiidi reeglist hälbida, et riiklikus arengukavas seatud sihid ellu viia. Samuti ei tohiks praeguses olukorras makse tõsta.

Kriis näitab, mis puust Cowen on. "Nõrk peaminister kärbib avaliku sektori palgatõusu, külmutab kokkuhoiu saavutamiseks riikliku arengukava projektid ja käsib ministritel veel siit-sealt kulusid kokku tõmmata," kirjutas Iiri päevaleht Independent. "Julge peaminister külmutab palgad, käivitab reformid, harvendab riigiasutusi ning jätkab riikliku arengukava elluviimist."