Turismiärimehed, kui valitsus peksab, järelikult armastab

Valitsus soovib tõsta Eesti ekspordisuutlikkust. Turismiäri on osa ekspordist. Kuid just turismiäri kavatseb valitsus rahapuuduses ohvriks tuua, tahtes hotellide käibemaksumäära tõsta ühe hooga enam kui kolm korda suuremaks.

Eksport jaguneb Eesti kontekstis kolmeks: turism, tööstus ja transiit. Tööstusekspordiga on meil riigis tervikuna lood kehvad: valitsus ei soovi kaasa aidata ka selliste ekspordisuutlikkust tõstvate projektide arengule nagu tööstusparkide rajamine.

Transiit kui "marginaalne osa Eesti majandusest" kuulutati valitsuse poolt juba 2007. aasta kevadel kahjurluseks.

Nüüd on siis järg turismi käes: ka seda tegevusvaldkonda pole valitsuse meelest Eesti majandusele vaja.

Valitsuse koalitsioonileppesse on muu seas raiutud, et käibemaksumäära ei muudeta. Hotellide käibemaksu viielt protsendilt 18 protsendile tõstes peab valitsus lisaraha nimel oma sõnu sööma. Et valitsus on pidevalt ja korduvalt oma sõnu söönud, pole see enam eriti keeruline.

Poliitilised lubadused polegi praeguses olukorras peamised. Otsuseid langetades peaks hoopis hoolega mõtlema, mida nende otsuste ellurakendamine Eesti majandusega tervikuna teeb.

Turismi kui majandussektori olulisust ei ole vaja ilmselt tõestama hakata, pigem otsiks vastust küsimusele, miks peaks turist just Eestisse tulema. Vahemere ääres asuvate riikide kliimaga ei kannata meie ilmastik võrdlust välja. Järelikult tuleb leida muid hoobasid, millega turiste meelitada.

Pärast Euroopa Liiduga ühinemist Eestit külastavate turistide hulk kasvas. Maailmas on kindlasti palju inimesi, kes pole veel Eestit külastanud, kuid sooviksid seda teha. Meie kiiresti tõusnud hinnatase aga teeb turistid ettevaatlikuks. Kui odavam on veeta kümme päeva Hispaania päikese all, siis kuhu minna?

Eestit mitmeks päevaks väisavate välisturistide arv kasvas kuni 2006. aastani ning on sellest ajast peale langenud. Kui 2005. aastal majutati pealinnas kokku 1 029 000 välisriikide kodanikku, siis 2006. aastal oli majutatute arv juba 29 000 turisti võrra väiksem. Langustrend jätkus ka 2007.

Eesti majanduse huvides on, et turiste tuleks rohkem ja nad peatuksid Eestis pikemalt ning külastaksid peale Tallinna vanalinna ka muid Eesti vaatamisväärsusi. Liiatigi kui riik on teinud turistide meelitamiseks kulukaid mainekampaaniad.

Kui tõstame käibemaksu ning majutusteenuste hinnad Eestis tõusevad, peletame mitmepäevaturiste eemale. Odavat lõbu jahtivaid kruiisituriste ei eelista me isegi kuigivõrd. Lisaks on nendegi huvi Eesti vastu raugemas, kuna alkohol on kallis. Saame korraga nii noka kui ka saba lahti, ent kukume ikka kummuli.

Käibemaksu tõstmine oleks kehv signaal meie hotellide Euroopa koostööpartneritele. Peale selle võib arvata, et majutusteenuse pakkujad on end pikemaks perioodiks lepingutega sidunud. Kavandatava käibemaksu tõusuga ei ole olnud võimalik arvestada.

Seega kannavad Eesti ettevõtted Eesti riigi käe läbi otsest kahju. Valitsus kavatseb hammustada kätt, mis teda toita võiks!

Maksumäära tõstmine ei kindlusta ka riigi tulude kasvu.

Reisikorraldajate müüdavate pakettide (majutus, hommikusöök, ekskursioonid, kultuuriteenused jm) hindadest moodustab majutusteenuse hind ligi 60 protsenti. Kui sellele peaks lisanduma veel kõrgem käibemaks, kahandab see Eestisse suunduvate reisipakettide konkurentsivõimet veelgi ning turistid suunduvad suure tõenäosusega mujale.

Viimastel aastatel on kasvanud siseturismi osatähtsus. 2007. ja 2008. aastal korvas välisturistide ööbimiste arvu vähenemise majutusasutustes siseturistide ööbimiste arvu kasv.

Samal ajal peame arvestama asjaoluga, et Eesti praeguses majandussituatsioonis võib sisemaine tarbimine lähiajal väheneda. Majutusasutuste teenindamisega on seotud pesumajad, koristusfirmad ja hulk teisi ettevõtted.

Ööbimiste arvu vähenemisel ei pruugi riik majutusasutustele kehtestatava 18protsendilise käibemaksumäära korral saada suuremat maksulaekumist kui praeguse viieprotsendilise maksumäära kehtima jäämisel.

Pigem võivad maksutulud isegi väheneda, sest osa hotelle on sunnitud üldse uksed sulgema: tööta jäävad nende endi töötajad ja neile teenuseid pakkuvad firmad. Püüdes hotellide taskust võtta, näpistab riik ikkagi vaid enda käest!

Lõpuks on valitsuse käibemaksuafäär vastuolus üldiste Euroopa suundumustega. Euroopa Liidu maksuvolinik soovib, et tulevikus saaksid Euroopa Liidu liikmesriigid otsustada käibemaksumäära alandamise üle oma riigi teatud teenindusvaldkondades (ühe näitena oli toodud toitlustus).

Paratamatult toob toasooja hinna hüppeline kallinemine sel sügisel hotellipidajatele kaasa täiendavad kulutused. Peale kütusehinna tõusu saavad nad jalahoobi ka oma riigi valitsuselt, kes küll sõnades ootab neilt ekspordinumbrite kasvu, samas tegudes lämmatab turgu kõrgema maksumääraga kägistades.

Mäletatavasti kurtsid turismivaldkonna esindajad juba möödunud aastal, et pärast kevadiste massirahutuste meediakajastusi rahvusvahelises meedias jättis valitsus neid selgitustöös üksinda. Broneeringuid tühistavaid turiste ei veennud keegi, et Eestis on tavapärane olukord taastunud ning siia riiki on turvaline tulla.

Tollast tegevusetust ning nüüdset aktiivset agitatsiooni käibemaksumäära muutmise nimel tervikuna vaadates võib jääda mulje, et valitsuse plaan ongi eksporti elavdada selle valdkonna ettevõtteid piinates.

Teadke siis, turismiärimehed ja hotellipidajad: kui peksavad, siis järelikult armastavad!?

Autor: Jaanus Mutli